Jääkaru- Arktika looduse kroon

Arktika looduse kõige suuremaks eripäraks peetakse maismaa ja veekeskkonna tihedat seost. Jääkaru armastatakse küll nimetada maismaa suurimaks kiskjaks, tegelikult aga veedab ta suurema osa oma elust jääl.

Jääkaru on Arktika sümbol. Tema jõud ja vastupidavus on alati äratanud siirast aukartust, ta on loom, kes kunagi ei vannu alla karmile loodusele. Tegelikult on arktiline loodus karm vaid inimese aistinguis ja emotsioonides, karule on see loomulik keskkond.

Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150…300kg.

20.sajandi keskel arvati, et looduses elutseb kõigest 5000…10000 jääkaru, liik kanti ka punasesse raamatusse. Tänapäeval on teada, et Arktikas elab kuus iseseisvat karja, ehk populatsiooni. Isendite arv on 20000…25000.

Varem arvati, et jääkarud poegivad ainult kuival maal, nüüdseks on teada, et nad saavad sellega hakkama ka paakjääl.. Jääkaru pesakonna suurus on keskmiselt 1,58…1,87 poega. Pojad võõrduvad emapiimast 24…28 kuu vanuselt, erandjuhul alles kolmeaastasena. Emaskarud sigivad kõige edukamalt 10…19 aasta vanuselt. Kahe pesakonna vahe on 3,1…3,6 aastat. Jääkarud ei maga talveund. Poegima tulnud emakaru tukub lumekoopas, kuid ta on pruunkarust palju erksam.

Jääkarud elavad kuni 30-aasta vanuseks. Nad toituvad peamiselt hüljestest, enamasti viigerhüljestest, erandjuhul ka morsapoegadest, lõpnud morskadest.