Timo Uustal 12^B

Ühel ilusal septembrikuu päeval otsustas inspektor Kukeke metsa seenele minna. Ta oli eile Nisu Uuno juures käinud, kes parasjagu maitsvat seenesousti valmistas. Uuno pakkus ka inspektorile oma kurikuulsat afgaani stiilis seenesousti koos keedukartulitega. Uuno rääkis, et ta oli leidnud Sõõru metsas ühe fantastilise kukeseene kasvuala. Kuna Kukekesele meeldis Uuno tehtud seenekaste, siis otsustas täna ise sinna seenele minna.

Pakkinud vajaminevad asjad korvi, väljus inspektor oma tumeoranžist puumajast V. I. Lenini prospektil ja sisenes juba natuke korrosiooni poolt kahjustatud valgesse VAŽ2103-e. Kuigi auto tundus väljast vana, siis sisustus oli tehnika viimane sõna – inspektori auto oli varustatud GPS-seadme, radari, Stinger-rakettide ja muu kasulikuga, inspektor oli selle Moskvas olles James Bondilt soodsa raha eest ostnud.

Kuna sõita tuli mitme tunni jagu, otsustas Kukeke automaatpiloodi peale panna ning natuke tukkuda. Olles sõitnud umbes 100km nägi ta doktor Liiva tee ääres hääletamas. Inspektor tundis doktorit juba aastaid, ta otsustas uurida, kuhu Liiv minna tahab. Inspektor peatas auto kinni ja doktor lähenes autole ning sisenes.

Doktor (rõõmsameelselt): “Tere, vanapoiss, kui uhke auto sul on.”

Inspektor: “Tere ise kah, auto on tõepoolest viimase peal. Muide, kuhu suundud, äkki saan su ära visata?”

Doktor: “Tead, mõtlesin täna Sõõru metsa seenele minna, aga mu Defender on veel remondis, seega otsustasin hääletada.”

Inspektor (imestunult): “Milline kokkusattumus, ma olengi just sinna teel. Käisin eile Nisu Uuno pool, ta oli üleeile sealt hea saagi saanud, seetõttu otsustasin täna ise samuti sinna seenele minna.”

Doktor (samuti hämmingus): “Tõepoolest huvitav juhtum.”

Inspektor Kukeke ajas autole hääled sisse ja kummivilina saatel tuiskasid nad Sõõru metsa poole. Just keset ägedat diskussiooni maailmapoliitika üle tuli neile meelde, et täna on Klassikaraadios luulesaade, kus pidi esitatama nende endise komandöri, sm. Laari mõtteavaldusi värsitaktis. Esimene helilõik, mis peale raadio sisselülitamist oli kuulda, kõlas nii:

*Joodel oli dr. Liiva agendinimi KGB-s töötades

Mehed hakkasid selle peale vaikselt isekeskis muhelema, kuna tundsid ära enda poolt edukalt lõpetatud missioonide üle uhkust ning järsku sõnasid üheskoos: “Jah, need oli alles ajad!”

Inspektor lisas (kurvalt): “Kahju, et meie üksus likvideeriti!”

Doktor vastas: “Tõepoolest, me tegime ju nii efektiivselt oma tööd, nüüd on hullumajas hulga vähemaks neid lobotoomia tööotsi jäänud.”

Eneselegi märkamata olid nad vahepeal juba Palale jõudnud ning varsti olidki nad männimetsas. Nende üllatus oli suur, kui nad märkasid natukese aja pärast nende ühist tuttavat, seltsimees Zorrot samuti samas metsas seeni korjavat.

Inspektor (imestunult): “Tere, Zorro. Vaat, milline huvitav kokkusattumus, sina ka siin!”

Zorro (tõsiselt): “Jah, mõtlesin täna hommikul, et peaks siia seenele tulema, Uuno soovitas.”

Doktor: “Ka mina ja Kukeke oleme siin tänu Uunole.”

Zorro: ”Sel puhul peaks kohe pitsi sisse võtma, Uuno terviseks!”

Inspektor ja doktor üheskoos: “Milline suurepärane idee, seltsimees Zorro!”

Ning enne tagasi korjetööle asumist turgutasid mehed end väikese lonksu Viru Valgega, mis pärines Zorro tumesinisest põues paiknevast plaskust.

Kui nad olid umbes 4 tundi tõsiselt seeni korjanud, hakkas juba tasapisi pimenema ning oli vaja koju tagasi minna. Seekord oli seenesaak üle ootuste hea – kolm meest kokku hindasid oma korjamistulemuseks umbes 15 kg. Fikseerinud kõik kompsud ilusasti pakiruumis ära, istusid nad autosse, et ära sõita. Siis aga selgus üks probleem – sõiduvahendi raal viskas stardi ajal ekraanile teate: “Invalid system disk”. Tuli välja, et harakas oli ühe arvuti kõvaketastest nende äraoleku ajal ära varastanud. Kuna inspektor ei osanud süsteemi rekonfigureerida, siis meenus talle, et sel puhul ei saa muud teha kui palvetada ning lausus (haledalt):

“Meie arvuti kes sa oled võrgus Pühitsetud olgu sinu ketas, Sinu output tulgu Sinu viirused mingu Nagu disketil nõnda ka printeris Meie igapäevane log-in anna meile esimesel katsel Ja anna meile andeks meie ctrl-alt-delete Nagu meiegi anname andeks out of memory’d Ja ära lase meil oodata, vaid päästa meid ära restardist sest sinu päralt on autosave ja backup ja ignore error igavesti. ENTER”

Järsku hakkaski nagu imeväel auto peaarvuti iseenesest tööle ja käivitas süsteemid ning inspektor Kukeke sai koos doktor Liiva ja Zorroga tagasi Tallinnasse naasta ja hiljem kukeseenesousti koos keedukartulitega teha.

 ----------------------------------
NB! Kogu eelpoolloetu on täielik väljamõeldis, sel puudub igasugune seos päris inimestega, kellel on juhtumisi samad nimed.