Huvitavaid
fakte maailma kohta
Universumi vanuseks arvestatakse umbes 15 miljardit
aastat, kuid Maa vanuseks arvestatakse 4,5 miljardit aastat. Planeedid,
galaktikad ja tähed tekkisid suure paugu teoorial. Ülitihe, kuum ja väike
moodustis sisaldas enne paisumist ja laialipurskumist seda materjali, millest
on tehtud taevakehad.
1983. aasta juulis registreeriti külmarekord Antarktises.
3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter – 89,20 C. Mõnes paigas
Siberis on mõõdetud külma veel 67 kraadi.
Sadememõõtur on seade, mida kasutatakse teatud paigas
langevate sademete hulga mõõtmiseks. Mõtet pole sadememõõturit paigaldada
Atacama kõrbesse Tšiilis, sest seal on 17. sajandist- 1971 aastani vägagi vähe
sadanud.
Lumi on jääkristallidest koosnevad tahked sademed.
Jääkristallid tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem
lund üldsegi on sadanud Ameerikas Rainieri mäetipu ümbruses. 1971. aastal ja 1972.
aastal 12 kuu jooksul kokku üle 30 meetri.
Uusmeremaalane Edmund Hillary ja šerpa Tenzig Norgay
jõudsid 29. mail 1953. aastal esmakordselt maailma kõrgeimale mäetipule. See on
Džomolungma ehk Mount Everest ja see on 8848 meetrit kõrge.
Viimastel kümnenditel on olnud mitmeid laastavaid
vulkaanipurskeid. Neist kõige traagilisem on olnud Sunda saarel Sumbwal
toimunud Tambora vulkaani purskes. Ägedaimad pursked toimusid 10. ja 15.
aprillil 1815. aastal. Ühtekokku sai surma 90 000 inimest.
Ajaloos on olnud mitmeid vägagi laastavaid maavärinaid Lähis-Idas. 1201.
aastal toimunud maavärin nõudis miljon ohvrit. 1556. aastal Hiinas toimunud
maavärin nõudis 800 000 inimelu. Jaapanis 1923. aastal toimunud maavärin
röövis 140 000 inimest. Viimane ränk maavärin toimus
Hiinas 1976. aasta juulis. Siis võttis maavärin 750 000 elu.
Kõige sügavam paik ookeanis asub Mariaani sügavikus ja
Mariaani sügavik asub Vaikses ookeanis. Selle sügavus on 10 925 meetrit.
Rannakaljud moodustavad natuke kaldus või peaaegu püstise
müüri, mis ääristab merd. Kõige kaunimad ja kõrgemad rannakaljud asuvad Vaikses
ookeanis, täpsemalt Molokai saarel. Need kaljud küünivad kuni 1000 meetri
kõrgusele.
Tavaliselt kujutame ette saart pisikese veega ümbritsetud
maismaana. Tegelikult on ka maailmajagu ja manner Austraalia suur saar. Maakera
suurim saar on tegelikult hoopis Gröönimaa. Selle pindala on
2 220 000 ruutkilomeetrit. Peaaegu 90% saarest katab kuni 3
kilomeetri paksune jääkilp.
On palju suuri lahtesid. Näiteks Bengali laht, Guinea
laht, Alaska laht jt. Tegelikult on kõige suurem laht Mehhiko laht. See on
tegelikult Atlandi ookeani poolsuletud osa. Mehhiko lahe pindala on
1 500 000 ruutkilomeetrit.
Delta on jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mida
liigestavad harujõed. Maailma suurim delta on Gangesel. Jõgi Ganges voolab nii
Indias kui ka Bangladeshis.
Kaspia meri on tegelikult järv. Ja ta on maailma suurim järv.
Kaspia meri asub Euroopa ja Aasia piiril. See järv jaguneb Venemaa, Kasahstani,
Iraani, Türkmenistani ja Aserbaidžaani vahel. Kaspia mere pindala on
371 000 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus on 1025 meetrit.
Ida- Siberis mäeahelike vahel asub imekaunis Baikali
järv. See on ka suurima mahuga mageveejärv. See sisaldab koguni viiendiku
maailma magedast veest. Pealegi on Baikal ka maailma sügavaim järv. Selle
suurim sügavus on 1741 meetrit. Järve suubub kokku üle 330 jõe! Kuid välja
voolab vaid Angara. Baikal on üks väga kalarikas järv.
Maailma kõige suurem kõrb on Sahara kõrb Põhja- Aafrikas.
Tema suurim ulatus idast läände on 5700 kilomeetrit ja põhjast lõunasse on 2000
kilomeetrit. Sahara kõrbe pindala on umbes 8,5 miljonit ruutkilomeetrit. Kõrbe
pinnas on viljatu.
Riis on tähtsaim toiduaine suurele osale maailma
rahvastikust. Peaaegu 90 % maailma riisist toodetakse Aasia riikides. Ainult
Hiina toodab ainuüksi 200 miljonit tonni riisi aastas.
Vaikse ookeani rannikul Andides kulgev Peruu riigiraudtee
tõuseb 4818 meetri kõrgusele.
Indias elab vägagi palju eri rahvaid ja kultuure. Peale
põhiseadusega määratud riigikeeli on peale hindi keele veel 17. Üldine
suhtluskeel on inglise keel. Indias arvatakse kõnelevat kokku 1600 keelt,
murret ja murrakut.
Esimesed teadaolevad kaardid tehti Babüloonias
savitahvlitele umbes 24. sajandil eKr. Nendel oli kujutatud Babülooniat maailma
keskmena. Babüloonia on tänapäeval Iraak.
Maailmas on kokku 36 riiki, mille territoorium on
väiksem, kui 1000 ruutkilomeetrit. Kõige väiksemad on Monaco vürstiriik, mille
pindala on 1,9 ruutkilomeetrit ja Vatikani linnriik, mille pindala on 0,44
ruutkilomeetrit.
Pealinnadest on kõige kõrgemale rajatud Boliivia pealinn
La Paz. See linn asub Altiplano kõrgmäealal 3800 meetrit üle maapinna.
Inimkätega on loodud ju mitmeid hämmastavaid ehitisi.
Neist kõige hämmastavam ja suurem on Hiina müür. Selle kogupikkus on 5000
kilomeetrit. See on ainus ehitis maakeral, mis on nähtav kosmosest juuksekarvalaiuse triibuna.
Kasutatud kirjandus:
1) Axis Geograafia
entsüklopeedia