Huvitavaid fakte maailma kohta

Universumi vanuseks arvestatakse umbes 15 miljardit aastat, kuid Maa vanuseks arvestatakse 4,5 miljardit aastat. Planeedid, galaktikad ja tähed tekkisid suure paugu teoorial. Ülitihe, kuum ja väike moodustis sisaldas enne paisumist ja laialipurskumist seda materjali, millest on tehtud taevakehad.

1983. aasta juulis registreeriti külmarekord Antarktises. 3400 meetri kõrgusel näitas termomeeter – 89,20 C. Mõnes paigas Siberis on mõõdetud külma veel 67 kraadi.

Sadememõõtur on seade, mida kasutatakse teatud paigas langevate sademete hulga mõõtmiseks. Mõtet pole sadememõõturit paigaldada Atacama kõrbesse Tšiilis, sest seal on 17. sajandist- 1971 aastani vägagi vähe sadanud.

Lumi on jääkristallidest koosnevad tahked sademed. Jääkristallid tekivad pilvedes, kui selles sisalduv veeaur külmub. Kõige rohkem lund üldsegi on sadanud Ameerikas Rainieri mäetipu ümbruses. 1971. aastal ja 1972. aastal 12 kuu jooksul kokku üle 30 meetri.

Uusmeremaalane Edmund Hillary ja šerpa Tenzig Norgay jõudsid 29. mail 1953. aastal esmakordselt maailma kõrgeimale mäetipule. See on Džomolungma ehk Mount Everest ja see on 8848 meetrit kõrge.

Viimastel kümnenditel on olnud mitmeid laastavaid vulkaanipurskeid. Neist kõige traagilisem on olnud Sunda saarel Sumbwal toimunud Tambora vulkaani purskes. Ägedaimad pursked toimusid 10. ja 15. aprillil 1815. aastal. Ühtekokku sai surma 90 000 inimest.

Ajaloos on olnud mitmeid vägagi laastavaid maavärinaid Lähis-Idas. 1201. aastal toimunud maavärin nõudis miljon ohvrit. 1556. aastal Hiinas toimunud maavärin nõudis 800 000 inimelu. Jaapanis 1923. aastal toimunud maavärin

röövis 140 000 inimest. Viimane ränk maavärin toimus Hiinas 1976. aasta juulis. Siis võttis maavärin 750 000 elu.

Kõige sügavam paik ookeanis asub Mariaani sügavikus ja Mariaani sügavik asub Vaikses ookeanis. Selle sügavus on 10 925 meetrit.

Rannakaljud moodustavad natuke kaldus või peaaegu püstise müüri, mis ääristab merd. Kõige kaunimad ja kõrgemad rannakaljud asuvad Vaikses ookeanis, täpsemalt Molokai saarel. Need kaljud küünivad kuni 1000 meetri kõrgusele.

Tavaliselt kujutame ette saart pisikese veega ümbritsetud maismaana. Tegelikult on ka maailmajagu ja manner Austraalia suur saar. Maakera suurim saar on tegelikult hoopis Gröönimaa. Selle pindala on 2 220 000 ruutkilomeetrit. Peaaegu 90% saarest katab kuni 3 kilomeetri paksune jääkilp.

On palju suuri lahtesid. Näiteks Bengali laht, Guinea laht, Alaska laht jt. Tegelikult on kõige suurem laht Mehhiko laht. See on tegelikult Atlandi ookeani poolsuletud osa. Mehhiko lahe pindala on 1 500 000 ruutkilomeetrit.

Delta on jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mida liigestavad harujõed. Maailma suurim delta on Gangesel. Jõgi Ganges voolab nii Indias kui ka Bangladeshis.

Kaspia meri on tegelikult järv. Ja ta on maailma suurim järv. Kaspia meri asub Euroopa ja Aasia piiril. See järv jaguneb Venemaa, Kasahstani, Iraani, Türkmenistani ja Aserbaidžaani vahel. Kaspia mere pindala on 371 000 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus on 1025 meetrit.

Ida- Siberis mäeahelike vahel asub imekaunis Baikali järv. See on ka suurima mahuga mageveejärv. See sisaldab koguni viiendiku maailma magedast veest. Pealegi on Baikal ka maailma sügavaim järv. Selle suurim sügavus on 1741 meetrit. Järve suubub kokku üle 330 jõe! Kuid välja voolab vaid Angara. Baikal on üks väga kalarikas järv.

Maailma kõige suurem kõrb on Sahara kõrb Põhja- Aafrikas. Tema suurim ulatus idast läände on 5700 kilomeetrit ja põhjast lõunasse on 2000 kilomeetrit. Sahara kõrbe pindala on umbes 8,5 miljonit ruutkilomeetrit. Kõrbe pinnas on viljatu.

Riis on tähtsaim toiduaine suurele osale maailma rahvastikust. Peaaegu 90 % maailma riisist toodetakse Aasia riikides. Ainult Hiina toodab ainuüksi 200 miljonit tonni riisi aastas.

Vaikse ookeani rannikul Andides kulgev Peruu riigiraudtee tõuseb 4818 meetri kõrgusele.

Indias elab vägagi palju eri rahvaid ja kultuure. Peale põhiseadusega määratud riigikeeli on peale hindi keele veel 17. Üldine suhtluskeel on inglise keel. Indias arvatakse kõnelevat kokku 1600 keelt, murret ja murrakut.

Esimesed teadaolevad kaardid tehti Babüloonias savitahvlitele umbes 24. sajandil eKr. Nendel oli kujutatud Babülooniat maailma keskmena. Babüloonia on tänapäeval Iraak.

Maailmas on kokku 36 riiki, mille territoorium on väiksem, kui 1000 ruutkilomeetrit. Kõige väiksemad on Monaco vürstiriik, mille pindala on 1,9 ruutkilomeetrit ja Vatikani linnriik, mille pindala on 0,44 ruutkilomeetrit.

Pealinnadest on kõige kõrgemale rajatud Boliivia pealinn La Paz. See linn asub Altiplano kõrgmäealal 3800 meetrit üle maapinna.

Inimkätega on loodud ju mitmeid hämmastavaid ehitisi. Neist kõige hämmastavam ja suurem on Hiina müür. Selle kogupikkus on 5000 kilomeetrit. See on ainus ehitis maakeral, mis on nähtav  kosmosest juuksekarvalaiuse triibuna.

Kasutatud kirjandus:

1) Axis Geograafia entsüklopeedia