Hüvasti, kool!

Iga inimese elus on etapp, mille ta veetis koolis. Sellest ajast on mälestused, kas head või halvad, kuid need ei puudu kunagi. See on ka loomulik, sest enamus oma noorusajast veedad õppides, ning paratamatult salvestub see mälus.

Vähesed inimesed naudivad kooliskäimist, kuigi seal on palju sõpru ja sageli juhtub midagi põnevat. Põhjuseks on ilmselt see, et koolis tuleb käia palju aastaid ja see muutub rutiinseks. Õpilane ei suuda leida igas koolipäevas midagi uut ja huvitavat. Hommikul ärgates meenub vaid see, mis jäi õhtul õppimata, või mitmes tunnis tuleb kontrolltöö. Kooli väärtust hakkab inimene tajuma alles siis, kui suure hoonega peab hüvasti jätma. Iga klass tundub armas ja kodune. Pole midagi uut, mis hirmutaks. Meenuvad kõik helged mälestused, mis seotud selle hoonega. Enam ei tundu vastikuna teadmine, et siin veetsid oma nooruspõlve enamuse aastatest. Kuid miks ei osata hinnata kooli varem, vaid alles siis, kui siit lahkuma peab?

Ilmselt sellepärast, et käies päevast päeva ühtemoodi koolis, ei mõtle keegi sellele, mis saab siis, kui selles majas sind enam ei oodata. Kui keegi ei torma vastu, et rääkida uusi kuulujutte, või ei ole klassivendasid, kes nuruks vihikut koduse tööga. Samuti ei uuri õppealajuhataja puudumiste päevikut, et kellegi kallal pragada, kuna too puudus esimesest tunnist. Muutunud ei ole ainult koolimaja, vaid ka sina ise muutud. Enam ei tunne hirmu läheneva tunni ees, samuti ei tundu ükski õpetaja õelana ja ebaõiglasena. Kõik on nii kodune ja hea, kõik halvad mälestused ununevad iseenesest, peas keerleb vaid üks mõte – saaks veel kasvõi ühe aastakese, küll ma siis suudaks selle majaga hüvasti jätta. Kuid aeg siin ei aita, kool muutub kalliks ikkagi ainult siis, kui siit peab lahkuma ja see valus lahkumishetk talletabki ainult head mälestused. Kool tundub nii kindla ja püsivana, et tulevikule, mis on tume ja hirme täis, ei taha kuidagi mõelda.

Ükski inimene ei saa mälestustest eemale tõrjuda kooliaega, sest sellega on seotud paljud sõbrad, esimesed armumised ja samas ka esimesed pettumused ja kaotused. Kooliaega jäävad ka esimesed vägiteod.

Selleks, et mõista, kui tähtis koht koolil on sinu elus, tuleb vaid veidi kannatada ja oodata ära kooli lõpetamine ja viimased pilgud klassidesse, õpetajate edusoovid tulevaseks eluks, hüvastijätud sõpradega ja tuttava ümbruskonnaga. Alles siis tunned, mis hind on koolil...