HUNT
Hunt on Eesti metsade kõige kardetuim kiskja. Kuid nüüd ei kardeta teda enam niipalju kui see oli vanasti. Hunt on mitmel pool võetud hoopis jahiloomaks. Eestis hunte küttida tohib, sest siin on neid palju, kuid mujal maailmas seal, kus on hunte vähe, on nad hoopistükkis looduskaitse all.
Vanarahval ei olnud hundisse sugugi usku ega ole seda ka tänapäevainimestel.  Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, sest vanasti kartsid inimesed teda nii hullusti, et ei julgenud isegi seda sõna "hunt" suhu võtta. Põhjuseks oli ka vanasõna "Kui hundist räägid, siis ta tulebki”.  Mõned rahvapärased nimed on: susi, kriimsilm,  võsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa ja Püha Jüri kutsikas.
Sellest kõigest tingitult on hundist ka palju vanasõnu ja mõistatusi. Hunt on ka tegelane paljudes muistendites ja rahvajuttudes.  Hundi lähim sugulane Eestis  on kodukoer. Teda peetakse ka kodukoera üheks esivanemaks. Nii võibki kodukoera kohta öelda, et ta on  hundi kodustatud vorm. Välismaal elavatest sugulastest tuleks ära märkida šaakalit, koiotti ja segase sugupuuga dingot. Hunt on levinud kogu Eestis ning peaaegu  kõikjal põhjapoolkeral, v.a.  Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Praeguseks on  hunte vähemaks jäänud Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas.  Elupaika ei tee hunt lausmetsa, ta eelistab avamaastikku, sest sealsed  jahtimistingimused on paremad. Hunti võib rohkem kohata võsastikes ja  rabades. Talvel on hundid karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti. Pesa ehitatakse veekogu äärde looduslikku paika, harva kaevatakse pesa ise, tihti minnakse elama teise looma pessa.
Jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris, ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest  ja asustustihedusest. Perekonda kuulub 6-9 isendit, Eestis on tavalise karja suuruseks aga 2-11 isendit. Tiinus kestab 4 kuni 5 kuud. Pojad sünnivad aprillis või mais pimedate ja suletud kõrvaavadega, pojad kaaluvad 300 kuni 500 g. Silmad avanevad hundilastel  10 kuni12 päevaselt.  Hunt toitub teistest saakloomadest, täpsemalt sööb ta talvel
uluksõralisi, väiksemaid kiskjaid, jäneseid. Suvel toitub hunt aga erinevatest koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest.

Kasutatud kirjandus:

http://www.miksike.ee/lisa/2klass/8LINNULE/hunt.htm ,
http://www.miksike.ee/referaadid/hunt.htm ,
http://www.sunsite.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm ,
Eneke nr 1, lk 309