VEOHOBUSED

EUROOPAS JA AASIAS kestis "hobuajastu" Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajast kuni 19. sajandi alguseni. Kogu sellel pikal ajajärgul olid hobused, muulad ja eeslid tähtsad nii veo- kui põllumajandusloomadena, kuni neid asendasid aurumasinad. Hobuseid kasutati metsatöödel, õllepruulijate veovankrite vedamisel, viljalõikusel ja -peksmisel, samuti ka kaevudest vee vedamisel. Kergete ja kuivade muldadega Vahemeremaades ja Lähis-Ida maades teevad neid töid eeslid. Paljudes põhjamaades, kus mullad on niisked ja savised, on võimsad raskeveohobused kündmisel ja vedudel poristel teedel asendamatud. Tänapäeval veetakse Inglismaalt ja mujalt Euroopast raskeveohobuseid kaubaartiklina kogu maailma.

SPORTHOBUSED

NAD LENDASID KIIRELT ÜLE LAGENDIKU, kärmelt...sellal, kui tuulepuhang pillutas nende lakkasid. See sõjavankrite sõidu kirjeldus pärineb Homerose "lliasest", kus viis vanakreeka sõdalast ratsutasid üle Trooja tasandiku sõjakangelase Patroklose auks, kes tapeti Trooja sõjas. 7. sajandil e. Kr. Oli neljahobukaarikute võidusõit, üks osa antiikolümpiamängudest.

 Sajandeid hiljem pidasid roomlased hobuste võidusõite amfiteatris või spetsiaalsel areenil. Rooma impeeriumi lõpust kuni keskajani käis hobusport allamäge. 11. sajandi lõpul algasid Inglismaal galopivõidusõidud. Renessansiaegses Euroopas tekkisid ja arenesid ratsutamiskoolid, kus õpetati klassikalist ratsutamiskunsti. 1750. aastal asutati Inglismaal esimene džokiklubi ja 1775. aasta paiku hakati Venemaal pidama traavivõistlusi. Tänapäeval on hobustega seotud spordivõistlused väga populaarsed ja võidusõiduhobuste aretamiseks on investeeritud väga palju raha.


Kasutatud kirjandus: raamat "Silmaring" - "Hobused"

Kadry123