Martin Külvik
8a klass
MHG
17.september 2003

Inimestel on elus palju etappe, millest mina olen läbinud vaid mõned. Siiski püüan ma siin kirjutada hilisest küpsuseast, millest mina veel õnneks kaugel olen, kuid mille saabumine võib inimest väga ebameeldivalt üllatada. Just selles eas inimestel esineb keskeakriis, mis võib mõistliku täiskasvanud inimese väga impulsiivselt käituma panna.

Küps täiskasvanu on võimeline loominguliseks ja produktiivseks tegevuseks, tulemused on tihti paremad, kui noorematel kolleegidel. Selles vanuses inimesed teavad, mida nad tahavad ja jäävad oma arvamusele kindlaks, see teeb neist tublid töötajad. Suurem osa tippastme juhte on just hilises küpsuseas, mis näitab veelgi selles vanuses inimeste eneseteadlikkust ja otsustusvõimet. Nad on oma võimetes kindlad ja teavad mida nad suudavad, mida mitte, seega ei hakka nad võimatut üritamagi.

Selles vanuses hakkavad lapsed vanemaks saama, kooli lõpetama ja kodust lahkuma. Perekonna tähtsus väheneb, jääb rohkem aega tööle, hobidele ja abikaasale. Samas võib tekkida ka depressiivne tunne, sest selles vanuses hakatakse aru saama, kui lühike on ikkagi elu ja tervelt pool on sellest juba möödas. Samuti on kodu üksildasem ja vaiksem ilma lasteta, kes enne olid pigem tüliks, kuid nüüd on nendeta tühjem tunne.

Sageli tekib selles vanuses ka keskeakriis just ülaltoodud põhjustel, ning sellel ajal võivad tasakaalukad inimesed tegutseda impulsiivselt, seda hiljem kahetsedes. Nii lähevad tihti lõhki abielud ja purunevad töösuhted, mida hiljem rängalt kahetsetakse. Samuti võib keskeakriisis inimene lõpetada suhted lastega, või näiteks jooma hakata. Nii võib inimene ennast mõne aasta pärast leida end varatuna ja võimetuna veel midagi teha, prügikasti kõrvalt magamast, viinapudel käes. See on muidugi must stsenaarium, kuid täiesti võimalik ja kahetsusväärne.

Ka kehalised ja vaimsed võimed hakkavad selles eas kahanema. Küll aeglaselt, kuid järjekindlalt ja see võib vägagi masendusse ajada. Seda taandarengut saab aeglustada järjekindlalt neid võimeid kasutades, eriti hea oleks, kui saaks seda teha meeldivalt. Elatakse läbi mitmeid kaotusi, kaasa arvatud vanemate haigestumised ja surm.

Kokkuvõttes on see eluetapp nagu iga teinegi, oma heade ja halbade külgedega. Kui sellest rõõmu tunda, siis saab läbi terve elu elada, naerunägu ees. Tuleb lihtsalt olla kannatlik, leplik ja optimistlik!