Herman Ivanovitš Matvejev sündis 1904. aastal Kizeli linnas (Uraalis). Aastail 1923 kuni 1925 õppis ta Riiklikus Teatrikunsti Instituudis (Q1TIS) Moskvas. 1926. aastal asus elama Leningradi.

Alates 1923. aastast kirjutab H. I. Matvejev draamateoseid täiskasvanuile, hiljem ka lastele. S. V. Obraztsovi nukuteatris etendusid palju aastaid tema näidendid — «Imekaloss», «Kaks Potapõtši» ja «Kõhukas». (Kirjastuse «Iskusstvo» väljaandel on ilmunud H. I. Matvejevi näidendite kogumikud).

Laste proosakirjanikuna alustas H. I. Matvejev tegevust 1939. aastal, millal ilmus tema seiklusjutustus piirivalvureist «Uks öö». Pärast seda kirjutas ta seiklusjutustuse «Rohelised ketid» (1945. a.), selle järel jutustuse «Varjatud heitlus» (1948. a.), siis jutustuse noortest aednikest-mitšuurinlastest «Uus sort» (1948. a.), jutustuse kolhoosi noortest naturalistidest-mitšuurinlastest «Esimene kevad» (1952. a.J ja lõppeks koolijutustuse «Seitsmeteistkümneaastased» (1954. a.)

H. I. Matvejevi viimane jutustus «Tarantel» on kolmandaks, viimaseks raamatuks (peale «Rohelisi kette» ja «Varjatud heitlust») alaealiste seiklustest, kes võtsid osa Leningradi kangelaslikust kaitsmisest Suure Isamaasõja ajal.

Allikad:

H. Matvejev “Tarantel”, ENE, Kirjandusleksikon