Hallhüljes

Sissejuhatus

Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja.

Selle referaadi eesmärgiks oli tundma õppida seda looma ja õppida koguda ning otsida infot. Referaadis on antud ülevaade hallhülge elupaiga, välimuse, toitumise, sigimise ja looduskaitse kohta, samuti avaldasin oma arvamust

Elupaik

Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi.

Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit.

Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise karvavahetuse perioodil 1989-2000.

Koht	1989	`90	`91	`92	`93	`94	`95	`96	`97	`98	`99	`2000
P.Uhtju	13	46	23	15	a.p.	20	a.p.	19	15	2	17	a.p.
Vahekari	0	0	10	a.p.	0	28	20	10	0	0	a.p.	1
Krass- Grund	a.p.	3	a.p.	0	6	a.p.	a.p.	3	10	a.p.	a.p.	a.p.
Selgrahu	82	70-100	a.p.	180	80	350	200	220	200	290-310	410	160
Klaasi- rahu	51	84	30-40	a.p.	a.p.	3	8	63	a.p.	140	80-90	80-90
Raudrahu	40	44	50	10	2	30	18	a.p.	25	28	60	40-60
Laeva- Rahu	120	250	130	220	a.p.	320	230	180	280	230	350- 400	180
Allirahu	83	250	180	50	a.p.	300	280	250	200	880	410- 440	450- 500

a.p.-[2]

Välimus

Hallhüljes on võrdlemisi suur loom. Isaste kehapikkus on 165-260 cm, mass umbes 300 kg. Emased on pisut väiksemad, kehapikkus 155-190 cm, mass 150-200 kg. Koon on neil pikk ja sirge, sõõrmed on väga suured ja asuvad lausa koonu juures. Karvastik on suuremalt osalt hall. 

Toitumine

Hüljes on paindlik toituja, kes püüab saada palju energiarikast toitu vähese vaevaga. Tihti võib hallhüljes sattuda kalameeste silme all halva valguse kätte. See tähendab seda, et nad lõhuvad püüniseid ja söövad sealt kalu. Tegelikult on see tingitud sellest, et kalurid ja inimeste toodetud kemikaalid on kalade populatsiooni suuremalt jaolt hävitanud.

Sigimine

Hallhüljes on pikaealine imetaja, kes sünnitab aastas ühe, väga harva kaks 10-12 kg kaaluvat poega. Imetamisperiood kestab 17-19 päeva, selle aja jooksul võtavad pojad kaalus juurde 30-40 kg. Pärast võõrutamisperioodi vahetavad pojad titekarva päris karva vastu. Iseseisvalt hakkavad liikuma  pojad 1-2 kuuselt. Pojad tavaliselt sünnivad veebruarist märtsini.

Looduskaitse, jahipidamine

Hallhüljes on kantud Eesti Punase raamatu kaitsealuste liikide hulka ja tema jahtimine on keelatud. Sellest hoolimata toimub salaküttimine ja vihased kalurid tapavad rüüstajaid. Vanasti kütiti hüljest lihaks ja suur tähtsus oli hülgerasval.             

Lõpetus

Hallhüljes on üks võrdlemisi suur loom. Ta kuulub loivaliste hulka ning ta põhitoiduks on kala. Viimasel ajal on hallhüljes kaluritega pahuksisse sattunud. Hallhülged elavad kolmes suures asurkonnas, nendeks on Lääne-Atlandi, Ida-Atlandi ja Läänemere asurkonnad. Hallhüljes on pikaealine imetaja.

Minu arvamus

Minu meelest on hüljes ilus ja armas loom. Mulle meeldis seda referaati kirjutada. Sain teada palju uut hülge kohta.

Artiklid

Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Ei ole teada, et ükski teine loomaliik kasutaks saagi jälitamiseks vuntse.

“Me avastasime, et hüljes suudab ajada hüdrodünaamilist jälge, kasutades selleks vuntse,” ütles Bonni ülikooli teadur Björn Mauck BBC-le.

Looma ülitundlikud vuntsid suudavad tabada ära ka kõige väiksemad võnked, mis viitavad kalade möödaujumisele. Seetõttu on hülged võimelised saaki jahtima ka kõige sogasemas vees.

Uuringu viisid läbi Saksa teadlased, kes kasutasid selleks ujuva kala jälgi imiteerivat miniatuurset allveelaeva. Uuring näitas, et kaks eksperimendis kasutatud hüljest suutsid aluse ka pimedas üles leida

---------------------------------------------------------------------------------------

Täissöönud hüljes jäi mõrda lõksu

Läinud nädalal leidsid Läätsa rannakalurid oma räime kastmõrrast hülge, kes oli end täis õginud nagu õhupall ja ei jaksanud end üle mõrra küljenööride enam tagasi vabasse vette upitada.
Noor hüljes oli end mõrras kalast nii täis söönud, et tema ümbermõõt oli suurem kui pikkus. Kalurid Gunnar ja Väino Tammel, Viljar Tiitson ja Olev Lallo, kes polnud enne sellist loodusimet näinud, tõmbasid priske poisi mõrralinaga paati ja viisid Läätsa randa, et ahnepäitsu teistelegi rannameestele näidata. Kui kõik soovijad olid õhupalli-hülge ära näinud, viisid mehed looma merre tagasi ja lugesid talle vettelaskmise eel ka manitsussõnad peale.

"Näitas meile hambaid nagu koer, ajas moka pahupidi," rääkis Gunnar Tamm. "Ütlesime talle, et ta teataks oma liigikaaslastele - järgmine kord enam nii libedalt ei lähe," lisas Tamm. Mehed arvavad, et ilmselt käis seesama üks hüljes nende mõrras ka varem söömas, sest pärast hoiatust pole nende püügiriistas enam hulpivaid kalapäid olnud.
Kalur Eino Ruttu meenutas kohtumist "oma" hülgega. "Elukas ootas räime kastmõrra eelkastis, millal mehed kasti tagaotsas oma töö lõpetavad, et siis jälle sööma minna," jutustas ta. Ruttu meenutas, et kui üldiselt jäävad kaladest pärast hüljeste söömaaega järele vaid pead ja sabad, siis mõnikord on nagu peen linnaproua söömas käinud. Ainult liha on ära söödud ja kala selgroog ka alles. Ilmselt on siis hüljestel kõht üsna täis olnud või aega lahedasti mõrrakastis toimetada. Hüljes mitte ainult ei söö kala, vaid lööb kastmõrras sellist tantsu, et hirmutab kalad mõrrast välja.
Kui teadlaste andmeil on saarte ümbruses umbes paartuhat hüljest ja igaüks sööb päevas 10 kilo kala, siis teeb see aastas 7300 tonni, arvutas Ruttu. Saare maakonna kutselised rannakalurid püüdsid läinud aastal veidi üle 1000 tonni räime. Kaluril oleks ainuke võimalus istuda öö läbi mõrra otsas, aga lihtsalt ei pea vastu, ütles Ruttu.
Uus nuhtlus kaluritele on merelind kormoran. Ruttu nägi teda esimest korda 1990. aastal, kui Rudolf Schmuul kutsus saarlased Ölandile. Schmuul ei osanud linnu nime tõlkida, öeldes et see on angerjavares. Nüüd on ta ka meie vetes, toitub paari-kolme aasta vanustest angerjatest ja emakalast. Sukeldub kuni 20 meetri sügavusele ja tuleb pinnale nagu torpeedo. Kormoranidele peamiseks toitumisalaks on saanud Suur Katel.

 http://www.saarlane.ee/uudised/arhiiv/2000/05/26/565/  

-----------------------------------------------------------------------------------------

Mündid võivad looma tappa

"Et säästa krokodille, peame basseini tühjaks laskma ja sealt raha välja korjama. Rahaloopimine basseinidesse on nende elanikele väga ohtlik. Sellepärast sureb aeg-ajalt mõni loom vasemürgitusse," on Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal oma vee-elanike pärast mures.
Helen Arusoo

Tallinna Loomaaed on hädas külastajatega, kes loobivad loomade basseinidesse münte. Mõne aasta eest suri seetõttu vasemürgitusse hüljes, kelle kõhust leiti kausitäis münte. Loomaaed püüab õnnetusjuhtumeid ennetada ja tühjendab aeg-ajalt loomade basseine. Äsja viibis oma kodubasseinist "asumisel" 37aastane krokodill Vanamees, kelle elupaika müntidest puhastati.

Mati Kaal usub, et põhilised rahaloopijad on soomlased: "Rahaloopimise probleemi meil Nõukogude ajal ei olnud. Kui tookord see hüljes ära suri, leiti tal kõhust üksainuke kahekümnekopikane, ülejäänud olid kõik Eesti sendid. Selle põhjal eeldan, et mündiloopimisega tegelevad põhiliselt soomlased, kelle silmis Eesti peenraha on nii olematu hinnaga, et neid võib kasutada eluka loopimiseks, et too neile tähelepanu pööraks."

Hoiatavate siltide puudust loomaaias ei ole, neid on neljas keeles ja nii palju, et Kaalu sõnul krokodilli nende tagant varsti nähagi pole.

Mati Hiis

Kasutatud kirjandus:

Imetajad- L. Poots (toimetaja)

Hallhüljeste kaitsekorralduse kava - Ivar ja Mart Jüssi