FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN (1851-1911)

Friedrich August Saebelmann sündis 26. septembril 1851. aastal Vljandimaal Karksis. Tema varasemad muusikalised muljed on seotud isa köstri-organisti ametiga ning vanema venna Aleksander Kunileidi muusikaõpingutega. Just venna A. Kunileidi eeskujul hakkas F. Saebelmann üsna noorelt õppima klaverimängu. See andis talle juba Karksi kihelkonnakoolis hea mängija kuulsuse. Haridustee jätkus Valga seminaris, kus tema muusikaline andekus leidis igakülgset arendamist J. Cimze poolt. 1871. a., käes seminari küpsustunnistus, läks ta koos vennaga Peterburi. Seal sai ta õpetajakoha Anna kiriku saksa koguduse koolis ja täitis ajutiselt ka organisti ülesandeid. Töö kõrvalt kasutas ta iga võimalust muusikat edasi õppida. Eriti hoolsalt harjutas ta klaverit. 1874. a., aasta pärast venna lahkumist Peterburist, sooritas F. Saebelmann vastuvõtueksamid pealinna konservatooriumis ning pääses C. van Arcki klaveriklassi. Õpiaeg jäi tal siiski lühikeseks: mitmesugustel põhjustel lahkus ta juba järgmisel aastal Peterburist ning läks oma kodukohta Karksi kihelkonda kooliõpetajaks. Karksis kujunes F. Saebelmannil sõprus kooliõpetaja ja köstri Peeter Ruubeliga. See tõi kaasa ka loomingulise koostöö: P. Ruubel kirjutas luuletusi, F. Saebelmann aga neile muusika. Nii sündisid F. Saebelmanni loomingu parimad saavutused “Kaunimad laulud” ja “Palve”. 1880. a. võttis F. Saebelmann vastu kihelkonnakooli õpetaja ja organisti koha Paistus. Rohkem kui 30 aastat oli Paistu kihelkonna kui ka kogu Viljandimaa muusikaelu seotud F. Saebelmanniga. Hea organisti ja pianistina kutsuti teda sageli mängima ka väljapoole Paistut, eriti tihti Viljandi linna. Vahel esines mitmekülgne muusikamees tšellistina kirikukontsertidel ja Viljandi rahvamajas. Paistus andis F. Saebelmann klaveritunde. Kõige enam vajasid tema oskust koorid. F. Saebelmann asutas suure meeskoori, mis kandis ette kõigepealt F. Saebelmanni enda laule. Teda kutsuti Viljandisse maakondlikke laulupidusid juhatama. Peaaegu alati oli ta repertuaaritoimkonnas ja võistulaulmise žüriis. Friedrich August Saebelmann suri 7. märtsil 1911. aastal ja ta on maetud Paistu kalmistule.

FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANNI LOOMING

Friedrich August Saebelmanni vähene looming koosneb põhiliselt koorilauludest. Säilinud on umbes paarkümmend, mis ilmusid “Laulu ja mängu lehe” esimestes aastakäikudes ning laulupidude väljaannetes. Ta on kirjutanud ka üksikuid soololaule ja mõningatel andmetel klaveripalugi. F. Saebelmannile on omane loodus- ja armastuslüürika, ainult üksikute laulude temaatika on patriootiline. F. Saebelmann kirjutas varasemad laulud peamiselt P. Ruubeli tekstile (“Kaunimad laulud”, “Jahilaul”, “Palve” jne.), mõnikord ka L.Koidula (“Su priiuse nad olid matnud”, “Ema süda”, “Lained”) või A.Piirikivi (“Ellerhein”, “Jõe ääres”) värssidele. Suurem osa F.Saebelmanni palu ei erine saksa liedertafellikest koorilauludest (“Kui vaatan mina silmi sul” jt.). Parimates lauludes on ta aga saavutanud muusika tiheda seose tekstiga, karakteerse meloodilise kujunduse ning vahenditult haarava meeleolu. F. Saebelmanni väljapaistvaim koorilaul “Kaunimad laulud” kuulub praegugi kindlalt kooride repertuaari. F. Saebelmann annab muusikas mõjuvalt edasi teksti patriootilise sisu. Teravalt punkteeritud rütmiga marsilik iseloom ja vaimustav, üleskutsuv viis lähendavad “Kaunimaid laule” revolutsioonilistele lauludele. F. Saebelmanni lüürika parimaid näiteid on “Ellerhein” ning siira emotsionaalse muusikalise väljendusega “Palve”. Tema tuntumate palade hulka võib lugeda ka “Jahilaulu”, mis meenutab tekstilt kui ka muusikalt saksa romantikute vastavasisulisi laule. F. Saebelmanni kooriteosed on vähenõudliku harmooniaga lihtsad salmilaulud. Tehnilise kättesaadavuse ja küllaltki ilmeka meloodilise kujunduse tõttu olid nad levinumateks lauludeks omaaegsete kooride kavas. F. Saebelmannile kuuluvad ka mõned sajandivahetusel lauljatar Aino Tammele kirjutatud soololaulud (“Serenade” ja “Lilleke”). Kuigi F. Saebelmanni muusikaline pärand ei ole suur, on ta oma parimate lauludega, eriti aga populaarseima koorilauluga “Kaunimad laulud” ja mitmekülgse tegevusega, võitnud endale kindla koha eesti muusika ajaloos.

TEOSED

Koorilaulud:

*“Ellerhein”(A.Piirikivi); “Su priiuse nad olid matnud”, “Ema süda”(L.Koidula); “Kaunimad laulud”, “Jahilaul”, “Kevade noorus”, “Palve”(P.Ruubel)

Soololaulud:

*“Serenaad”(H.Kahu); “Lilleke”(A.Piirikivi)

KASUTATUD KIRJANDUS:

*Eesti muusika bibliograafiline leksikon

*Eesti muusika I

*Eesti heliloojad ja muusikateadlased

EVELIN VIKS