EUROOPA NAARITS

Elukoht Euroopa naarits on väljasuremise ohus. Sellepärast ongi nende liik looduskaitse alla võetud. Üheks põhjuseks on ameerika naarits, kes konkureerib nii toidu kui ka elupaikade peale. Põhjuseks peetakse ka seda, et Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom, sel juhul järglast ei sünni ja emasloom on sel aastal sigitamisest väljas. Euroopa naaritsad elavad Lääne-Siberis, Venemaal ja Eesti põhjaosas. Neid on viidud elama ka Hiiumaale, sest seal on neile eluks vajalikud keskkonnatingimused. Naaritsaid võib kohata metsojade ja järvede kallastel. Elavad nad väikestes urgudes, mille rajavad kaldale, kuid mille suue avaneb tavaliselt vette.

Nad on väga head ujujad ja sukeldujad, jäädes vee alla kuni kaheks minutiks.

Välimus Euroopa naarits on tuhkru vilaja kehaehitusega, mustjaspruuni karvkatte, tömbi saba, poolveelise eluviisiga pisikiskja. Iseloomulikuks on valge laik suu ümber. Euroopa ja ameerika naarits on väga sarnased nii välimuselt kui eluviisilt, kuid just selle valge laigu järgi saab neid kergesti eristada. Kuna nad on poolveelise eluviisiga, on neil välja arenenud ujulestad, mis on tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel.

Muud huvitavat

· Euroopa naaritsad söövad kalu, konni, vähke, linde, limuseid, pisinärilisi, kahepaikseid, selgrootuid ja muid teisi loomakesi.

· Euroopa naaritsal on keskmiselt 3-6 poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad kuu vanuselt, lõpetades ühtlasi ka emapiima joomise.

· Suguküpseks saab ta 9 -10 kuuselt.

· Küljepikkus: 31,5 –41 cm.

· Mass: 450 –1100 g.

· Sabapikkus: 12,5 –16 cm.

· Elab: 8 -10 aastaseks.

ÜLIHARULDASE LIIGINA ON NAARITS KANTUD KAITSEALUSTE LOOMADE ESIMESSE KATEGOORIASSE.

Allikad:

http://www.sunsite.ee/loomad/Imetajad/naarits.htm

http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Rakke/naarits.html

http://www.zone.ee/jahindusweb/Naarits.htm