ESMAABI

KÕIKI ÕNNETUSI ON LIHTSAM ÄRA HOIDA KUI NENDE TAGAJÄRGI LIKVIDEERIDA!

SINU TEGUTSEMINE ESIMSESL VIIEL MINUTIL PÄRAST ÕNNETUST OTSUSTAB KANNATANU SAATUSE!

TULEKAHJU

Ø Ära sisene põlevasse majja või suitsusesse ruumi!

Ø Tulekahju korral ära poe peitu , vaid leia tee hoonest välja!

Ø Hoiata ohtu sattunud inimesi , hüüa valjusti appi!

Ø Olles põlevas majas lõksus, mine aknaga ruumi ja sulge uks!

Ø Suitsuses ruumis liigu maad ligi!

Ø Aknast välja vaid äärmisel vajadusel, tehes seda, jalad ees!

ELEKTER

Ø Tuulelohet lennutades hoia eemale elektriliinidest!

Ø Kui elektriliinidesse satub mõni mänguasi, ära püüa seda ise kätte saada!

Ø Ära roni puude otsa, mis on elektriliinide lähedal!

Ø Hoia eemale kohtadest, mis on märgistatud elektriohu märgiga!

Ø Äikese ajal hoia eemale kõrgetest kohtadest, puudest ja veekogudest!

Ø Kõrgepinge alla jäänud kannatanule ära mine lähedamale kui 18 m!

Ø Ära puuduta kannatanut enne, kui elekter on välja lülitatud!

PÕLETUSED JA KÜLMUMISED

Ø Kustuta kannatanu teda maas rullides. Võimaluse korral kata kannatanu süttimatu materjaliga.

Ø Ära lase põleval kannatanul joosta!

Ø Jahuta põletuspinda jaheda veega 15-20 min. Ville ei tohi avada!

Ø Ära kata suurt põletust millegagi, vaid pöördu arsti poole. Külmakahjustuste puhul tuleb soojendada “seestpoolt väljapoole”.

Ø Külmunud piirkonda ei tohi hõõruda ega muljuda.

Ø Too kannatanu sooju ruumi ja pane külmunud kehaosa jahedasse vette (20 kraadi). Tõsta vee temperatuuri poole tunni jooksul 40 kraadini (leige vesi).

ÕNNETUSED VEEKOGUDES

Ø Ära mine kunagi üksi ujuma!

Ø Ära hüppa vette tundmatus kohas!

Ø Väldi vees olekut enne ja pärast veetammi, hoidu langeva veega piirkondadest!

Ø Tundes külma või väsimust, tule viivitamatult veest välja. Ära uju täis kõhuga.

Ø Ära suru ega tõmba kedagi vee alla!

Ø Võimaluse korral päästa uppujat kaldalt. Ise mine vette ainult äärmisel vajadusel, olles kindel oma heas ujumisoskuses.

Ø Uppunut välja kandes hoia ta pea madalamal.

Ø Vajaduse korral elusta kannatanut, kata ta sooja tekiga ning aseta stabiilsesse külgasendisse.

MÜRGID MEIE LOODUSES

Ø Ära puutu ega söö taimi, taimeosi või seeni, mille ohutuses sa ei ole kindel. Ka kõige tavalisema söödava taime teised osad võivad olla mürgised.

Ø Õpi tundma mürgiseid taimi ja seeni! Ravimtaimi kasuta vaid määratud kogustes ja viisil.

Ø Uimastavaid või narkootilisi aineid sisaldavate taimede kasutamine ei ole lõbuasi.

Ø Kui on tekkinud mürgistus või on söödud kahtlaseid taimeosi, tuleb välja kutsuda kiirabi, hoida alles taim ning märkida üles söömise aeg ja koht.

Ø Kõigel on looduses oma eluõigus ja otstarve – ära hävita ega kahjust elusolendeid nende mürgisuse pärast!

MÜRGISTUSED - ENNETAMINE JA ESMAABI

Ø Igas kodus on olemas surmavas koguses mingit ainet!

Ø Kodukeemiat ja ravimeid tuleb alati hoida originaalpakendites.

Ø Tundmatu mürgi põhjustanud haigusnähtude puhul ära anna kannatanule rasva sisaldavat ainet (piima).

Ø Söövitavate ainete puhul lahjenda maosisu kiirelt vedelikuga. Väldi oksendamist!

Ø Petrooleumitoodete mürgistuse puhul anna juua rasva sisaldavat vedelikku, et aeglustada mürgi imendumist.

Ø Tablettmürgistuse puhul anna kannatanule ohtralt juua ja kutsu esile oksendamine.

SPORDITRAUMAD EHK ENNE JA PÄRAST KUKKUMIST

Ø Ära ülehinda oma kehalisi võimeid!

Ø Ära kasuta katkist spordivarustust!

Ø Kolm K-d:

1. Kompressioon - suru tugevasti viga saanud kohale.

2. Külm – hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott.

3. Kõrgemale – hoia vigastatud kohta südame tasandist kõrgemal.

Ø Luumurru kahtluse korral ära liiguta vigastatud kohta, kasuta külmkotti.

Ø Lahtise luumurru puhul peata verejooks, surudes haava külgedele.

PEAVIGASTUSED JA TEADVUSETA LAPS

Ø Tänaval liikudes näe ja ole nähtav – jälgi ümbrust ja kasuta helkureid!

Ø Jalgratta, (rull)uiskude, rula või lumelauaga sõites ja kelgutades kasuta kiivrit!

Ø Autos kinnita alati turvavöö!

Ø Kui oled saanud löögi pähe, ära tõuse ilma vajaduseta kohe üles!

Ø Teadvuse kaotuse ja/või lühiajalise mälulünga puhul tuleb vältida kehalist pingutust ja jätta kannatanu lamama (võimaluse korral ülakeha tõstetuna). Väldi pea liigutamist! Pea nõu arstiga!

Ø Kui kõrvast eritub verd või vedelikku, tuleb kannatanu panna külili, eritisega kõrv allapoole ning kutsuda kiirabi.

VEREJOOKS

Ø Kasuta kaitsevahendeid (kindaid)!

Ø Eemalda vigastatud piirkonnast riided!

Ø Suru tugevasti veritsevale kohale, kasutades selleks soovitavalt puhast sidematerjali.

Ø Võõrkeha ära haavast eemalda! Verejooksu sulgemiseks suru haava külgedelt.

Ø Tõsta veritsev koht südamest kõrgemale (ei tehta luumurru korral)

SELGROOVIGASTUS

Ø Kahtlusta selgroovigastust, kui kannatanu

1. on sattunud liiklusõnnetusse

2. on kukkunud kõrgemalt kui 2 m

3. on kukkunud trepilt

4. on, pea ees, vette hüpanud

5. selgroo piikonnas on võõrkeha

Sellist kannatanut ära liiguta!

Hingamisteed vabasta kannatanu lõuga tõstes.

Kannatanu pead kuklasse painutada ei tohi.

ELUSTAMINE

Ø Elustatakse kannatanut, kes ei ole teadvusel, st ei reageeri kõnele ega valule, ei hinga (ava hingamisteed ja kuula-vaata-tunne) ja kellel puudub pulss unearteril (kontrolli kahe sõrmega 5-10 sekundit).

Airway – vabasta hingamisteed

Breathing – kuntslik hingamine (kasuta kaitsemaski)

Circulation – kaudne südamemassaaž

<1-aastane	1:5	Tõsta lõuga	Puhu suhu ja ninna	Kahe sõrmega, rinnak liigub alla u. 2 cm	UMBES
Väikelaps	1:5	Klassikaliselt	Puhu suhu	Ühe käega, rinnak liigub alla 2-3 cm	100 KORDA
Täiskasvanu	2:15	Klassikaliselt	Puhu suhu	Kahe käega, rinnak liigub alla 3-4 cm	MINUTIS

Kasutasin voldikut “Esmaabikapp”