Elu võimalikkusest koos teismelisega

Teismeliseiga on arengut ja muutusi täis aeg, mille vältel noor täidab teatud eluülesanded, mis on
vajalikud täiskasvanuks saamiseks. Neil tuleb välja töötada oma isiklike käitumisnormide ja -
väärtuste süsteem, saada majanduslikult sõltumatuks, luua ja alal hoida intiimsuhteid.
Nad peavad õppima oma eluga toime tulema.
Iga teismelise vanem püüab teha kõik selleks, et tema lapsest kasvaks õnnelik, end teostanud
täiskasvanu. Kindel on ka see, et see pole kerge ülesanne. Märkamatult on pisike beebi muutunud
pööraseks riiukukeks, võluv põngerjas morniks mossitajaks.
Lastevanemate ees seisvatele probleemidele pole üheseid ja ainuõigeid lahendusi. Iga lapsevanem ja iga
laps on ainukordne indiviid ning seepärast pole kasu üldkehtivusele pretendeerivatest lahendustest.
Kui püüda enda ja lapse vahel toimuvat paremini mõista ning seda avardunud arusaamist oma vanemliku
mõjukuse suurendamiseks ära kasutada, võib läheneda probleemidele märksa paremini ettevalmistununa
ning luua soodsama olukorra nii endal kui ka lapse jaoks.
Vanemad peavad tagama oma laste koolikohustuse täitmise. Kool on koht , kus lapse veedab palju aastaid
oma elust. Kool mõjutab oluliselt ka lapse arengut.
Paljud kooliprobleemid on seotud suhete kolmnurgaga:lapsevanem, õpetaja, lapsed. Igal rühmal on oma
vajadused ja soovid ning mõnikord võivad need huvid üksteisega vastuollu minna. Lapsevanem soovib, et
tema laps õpiks kooli lugemise ja arvutamise kõrval ka sotsiaalseid oskusi, et ta tunneks õppimisest
rõõmu ja jõuaks hästi edasi. Õpetaja peab oma ülesandeks peamiselt faktide edasiandmist. Teismeline
aga võib tahta tõestada oma sõltumatust.
Kooliprobleemide hulgas kerkivad mõned mured ikka ja jälle ebameeldival kombel esile.
Noor puudub sageli koolist. Peamiselt toovad nad ise põhjuseks selle, et sellel mis koolis toimub ei
ole midagi ühist sellega, mida nad hakkavad tulevikus tegema. Koolist puudumine võib olla seotud ka
sellega, et kool ei suuda rahuldada laste kõiki põhivajadusi. Edukas õppimine eeldab positiivset
suhtumist iseendasse, ja kui teismeline ei saa koolist selleks ergutust, siis ta leiabki , et koolis
ei tasu käia. Kui mõelda konkreetsetele näidetele elust enesest, siis on kindlasti see üks põhjus,
miks teismelised koolist poppi teevad. On kujunenud suhtumine nendesse, et kui ta on koolimajas, ega
siis midagi head ei ole loota. Aga see on kujunenud teatud aja jooksul. Seepärast, kui vanem
kahtlustab, et tema teismeline teeb koolist poppi, asuda asju selgitama nii kiiresti, kui võimalik.
Mida kauem on puudumine kestnud, seda raskem on kooli naasta, seda enam kuhjub valesid ja tegemata
töid.
Teiseks teismelistega seotud probleemiks koolis on nende käitumine. Enamasti on käitumisprobleemidega
lastel raskusi õppimisega. Nii püütaksegi käitumise kaudu midagi tõestada või midagi saavutada. (
lihtsalt tahavad , et neile pööratakse tähelepanu, aga nad ei teadvusta endale, et see tähelepanu on
negatiivse taustaga).
Üks probleem viib teiseni. Kui teismeline teeb koolist poppi, siis ta peab ju kuskil ikkagi olema ja
tavaliselt ei olda üksinda, vaid kellegagi koos. Et oma üleliigset aega kuidagi sisustada hakkavad
noored eksperimenteerima. Üheks tõsiseks probleemiks on narkootikumid. Teismelised pöörduvad
meelemürkide poole , et oma stressi ja pingetega toime tulla, see aitab neil lõõgastuda, mõnikord
väljendavad narkootikumide tarvitamisega oma mässumeelt, eakaaslaste heakskiidu saavutamiseks, või
lihtsalt uudishimust. Aga sellel võivad olla tõsised tagajärjed.
Samuti on ohtlike tagajärgedega "nuusutamine" . Nagu teistegi meelemürkide puhul, on "nuusutamise"
põhjused individuaalsed, aga enamlevinud on uudishimu ja igavus. Selle muudab ligitõmbavaks ka selle
grupiline iseloom. Paljusid paneb "nuusutama" soov kuuluda gruppi ja tahtmine sellega teiste ees
kelkida.
Narkootikumide ja "nuusutamise" kõrval on probleemiks ka alkoholi tarbimine. Kuigi see võib näida
süütumana.
Teismelised ei tõsta mässu mitte üksnes oma vanemate, vaid kogu ühiskonna seatud piiride vastu. Neist
saavad õiguserikkujad, kellele pannakse süüks kuritegusid ja üleastumisi.
Kui vanem on sattunud vastastikku antud probleemidega, siis tuleks meeles pidada, et ei ole üksi.
Selliseid olukordi tuleb ka teistel ette. On olemas ka inimesed, kes saavad ja oskavad aidata. Selle
asemel, et vajuda süütunde koorma alla, tuleb vastu võtta kindel otsus oma teismelisega rääkida, nii
et ta oleks teadlik sinu murest tema pärast ja neist juhtnööridest, mida soovid talle. See on see,
mille eest vanem on vastutav. Kuigi öeldakse, et vanemad on vastutavad selle eest, et nende lastest
saavad täiskasvanud, kes elavad õnnelikku, kasulikku ja täiuslikku elu. Ükski vanem aga ei saa teha
oma lastest eeskujulikke täiskasvanuid. Vanem ei saa vastutada nende otsuste eest, mida teismeline
vastu võtab.
Lohutuseks on see, et tegelikult kasvavad enamikust lastest täiskasvanud, kes suudavad iseseisvalt
toime tulla, leida oma kohta ühiskonnas, sõlmida sõprussidemeid ja isegi säilitada head suhted oma
vanematega.




Kasutatud kirjandus:Dainow "Elu võimalikkusest koos teismelisega"