ELEKTER KODUS

Elektrijaotusvõrk

Kodus olevad elektritarvitid on kohtkindlad (näiteks laelamp, elektripliit, pesumasin jms.), mis asuvad samas kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad (näiteks raadio, tolmuimeja, kohvimasin jms.), mida saab ühendusjuhtme otsas oleva pistiku abil ühendada suvalise pistikupesa ehk seinakontaktiga. Kõik pistikupesad ja kohtkindlad elektriseadmed on ühendatud korteri elektrivõrku, see moodustab ühe osa maja elektrivõrgust, see omakorda mingi osa veelgi suuremast elektrivõrgust jne. Kõik elektrivõrgud kokku moodustavad ühtse elektrijaotusvõrgu, mis on ühendatud elektrijaamades olevate vooluallikatega. Kõik kohtkindlad ja teisaldatavad elektritarvitid on ühendatud elektrijaotusvõrku rööbiti. Korteri elektrivõrgus on vahelduvvool. Pinge klemmidel on 220 V.

Lühis

Voolutugevus elektrivõrgu juhtmetes sõltub elektrivõrgus töötavate elektriseadmete võimsusest. Voolu toimel juhtmed soojenevad. Juhtmes eralduv soojushulk sõltub voolutugevusest ja juhtme takistusest. Elektrijuhtmetele kulub väga palju metalli ning seetõttu püütakse kasutada võimalikult peeni juhtmeid. Sõltuvalt juhtme ainest, jämedusest ja teistest tingimustest, on igas elektrivõrgus voolutugevus piiritletud kindla suurima lubatud väärtusega. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Voolutugevus võib ületada lubatud väärtuse kahel juhul :

1)mitu suure võimsusega elektritarvitit ühendatakse üheaegselt rööbiti

2)lühiühenduse ehk lühise korral

Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika.

Kaitsmed

Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kaitsmeid on mitut liiki;levinud on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Traat on sellise läbimõõduga, et taluda kindla tugevusega voolu(näiteks 10 A või 20 A jne.). Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkestab voolu. Sulavkaitsmed on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Faasijuhe ja nulljuhe

Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatud maandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on aknake, kus on lambike, mille üks klemmidest on ühendatud otsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega takisti käepideme otsas oleva klemmiga. Kui pingeindikaatori otsaklemm ühendada faasijuhtmega ja samal ajal puudutada käepideme otsas olevat klemmi, süttib lambike. Kuna indikaatoris oleva takisti takistus on väga suur, on voolutugevus vooluringis nii väike, et inimene seda ei tunne ning see on talle ohutu. Kui otsaklemm ühendada nulljuhtmega, lambike ei sütti.

Nõuandeid elektri ohutuks kasutamiseks

Tarviti ja pikendusjuhtme pistiku tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse pistik sobib pesa ehitust muutmata.
Tõmba pistik pistikupesast välja pistikust kinni hoides, mitte aga juhtmest tõmmates! Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise.
Elektritarvitit ei tohi pikendusjuhtme abil kasutada teises ruumis, kus on teist tüüpi pistikupesad ja tarviti kasutustingimused erinevad. Tähelepanu peab pöörama juhtme vigastumisohule läbiviimisel käidavatest kohtadest, ukseavadest jm.
Mitmepesalise pikendusjuhtmega võib ühendada vaid väikese võimsusega tarviteid. Ära ühenda mitme pistikupesaga pikendusjuhtme külge mitut suure võimsusega tarvitit!
Ära lapi vigast ühendust või pikendusjuhet! Kleeplindiga parandatud juhe on elu- ja tuleohtlik.
Vannitoas võib kuplita valgusti olla ohtlik.
Vannis või duši all olles ei tohi elektritarviteid kasutada!!!
Ära kuivata riideid elektrikerise või selleks mitteettenähtud elektrikuumuti peal!
Enne elektritarviti hooldamist ja puhastamist tuleb ühendusjuhtme pistik võtta pesast välja. Elektriseadme puhastamisel tuleb jälgida, et vesi ei satuks seadme sisse.
Enne elektritöö alustamist lülita elekter välja! Kui valgusti on ühendatud pistiku abil, tõmba pistik pistikupesast välja!

Elektriseadmete ohutusklassid

Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed (sealhulgas tarvitid) liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektritarviti ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi:

tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass;

elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass;

kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega… - III klass.

Parandamisel ära asenda pistikut teist tüüpi pistikuga! Kui tavalise (0-klassi) pistiku asemele pannakse kaitsemaandatud (I klassi) või kaitseisolatsiooniga (II klassi) tarviti pistik, siis on võimalik seda ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa, mis on lubamatu! Kaitsemaandamata (0-klassi) tarviti metallkere võib rikke korral jääda pinge alla ja see on eluohtlik.

Kasutatud kirjandus :

Elektriõpetus 9.klassile – Koit Timpmann