Aleksander Thomson sündis 31. jaanuaril 1845. aastal Valgamaal Sangaste kihelkonnas Pringi veskirentniku pojana. Algul õppis ta Valga algkoolis, hiljem Tartu kreisikoolis. Kooli lõpetamise järel asus ta Valga Õpetajate Seminari, kus tema muusikaarmastus leidis asjatundlikku juhtimist J. Cimze poolt. 1865. a. lõpetas A. Thomson heade tulemustega seminari. Ta sai kooliõpetaja koha Kanepisse. Juba esimesel aastal organiseeris ta laulukoori, mis oli selle aja suurimaid (60 lauljat). Järgmisel aastal võttis A. Thomson vastu majanduslikult tasuvama kodukooliõpetaja-koha Vana-Võidu mõisniku juures. Siin sai ta kasutada peremehe rikkalikku raamatukogu, mis soodustas iseseisvaid õpinguid. Iga nädal sooritas A. Thomson 7-kilomeetrise jalgsirännaku Viljandisse sealse tuntud dirigendi Karl Mumme laulukoori harjutusele. Lõpetanud eksternina gümnaasiumi, hakkas ta 1870. a. õppima matemaatikat Tartu ülikoolis. 1872. a. lahkus ta ülikoolist ning läks õpetajaks Peterhofi saksa kirikukooli. Neljal seal veedetud aastal oli A. Thomsoni elus suur tähtsus. Ta tutvus kuulsa vene helilooja Anton Rubinsteiniga, kes palkas ta oma laste koduõpetajaks. Kokkupuude vene muusikakuulsusega ei saanud jääda mõjuta A. Thomsoni vaimsele kujunemisele, eriti muusikalistele huvidele. A. Thomson hakkas loominguga katsetama just sel ajal. Peterhofis veedetud aastatel tihenesid A. Thomsonil sidemed C. R. Jakobsoniga. Ta tutvus ka C. R. Jakobsoni õe Idaga, tunnustatud lauljannaga. Tutvusest arenes abielu, mis ei kestnud kuigi kaua. 1876. a. asus A. Thomson Peterburi Saksa gümnaasiumi “Peterschule” õppejõuks. Sellel kohal töötas ta kuni surmani. A. Thomson tundis elavat huvi eestlaste käekäigu ja kultuuri, eriti aga rahvaloomingu vastu. Mitmel suvel käis ta koos J. Köleri ja M. Veskega Eestis rahvaviise kogumas. Neid kasutas ta oma koorilauludes. Suure osa kogutud viisidest andis ta aga J. Kappelile töödelda. 1884. a. avaldas A. Thomson Tartus ilmuvas ajalehes “Oma Maa” pikema kirjutise “Rahvalauluviiside tähtsusest”, milles selgitas rahvaviiside tähtsust eesti rahvuslikus muusikakultuuris ning kutsus üles neid koguma ja kirja panema. Aleksander Eduard Thomson suri 20. oktoobril 1917. aastal.

ALEKSANDER EDUARD THOMSONI LOOMING

Aleksander Thomsoni looming piirdub koorilauludega. Neid on ta kirjutanud üle 70, neist säilinud on umbes 40. Peamine ning parim osa on pärit 70-80-ndatest aastatest, mil A. Thomson võttis aktiivselt osa eesti rahvuslikust liikumisest ning puutus kokku C. R. Jakobsoniga. A. Thomsoni viisid nägid trükivalgust peamiselt ajalehes “Oma Maa”, mõned ilmusid esmakordselt K. A. Hermanni “Laulu ja mängu lehes”. 33 koorilaulu kaotsiminek 80-ndatel aastatel “Oma Maa” toimetuses rusus heliloojat nii, et ta hiljem peaaegu loobus komponeerimast. Suurem osa A. Thomsoni kooriloomingust moodustavad tema enda kogutud rahvaviiside seaded (töötlused). Mitmed neist, nagu “Ketra, Liisu” ja “Pulma laul”, on üldtuntud. Seadeis püüdis A. Thomson tarvitada juba mitmekülgsemaid ning komplitseeritumaid võtteid. A. Thomson võttis koorilaulude tekstid enamasti rahvaluulest, ent kasutas ka kaasaegsete luuletajate (L. Koidula, C. R. Jakobson) värsse. Ta on ka ise tekste kirjutanud (“Laulge, poisid, laulge, peiud”). Mõned tekstid on ta hankinud tõlkimise teel (laulule “Palve” M. Lermontovi “Molitva” järgi). A. Thomsoni koorilaulude ainevald piirdub peamiselt armastus- ja looduslüürikaga. Ainult väikest osa mängib patriootiline temaatika. Lüüriline tundelaad valitseb ka tema vähestes isamaalauludes. Rahvamuusika tundmine avaldas mõju A. Thomsoni originaalloomingule. Rahvaviiside intonatsioonidel on kirjutatud tema populaarsemad koorilaulud “Kannel” ja “Laula, laula, suukene”. Üksikutes lauludes proovis A. Thomson luua komplitseeritumaid harmoonilisi järgnevusi, ent puuduliku kompositsioonitehnika tõttu oli tagajärjeks kohmakus, isegi saamatus ja ebaloogilisus (“Pisarad” A. Reinvaldi tekstile jt.). Paremad A. Thomsoni laulud on saavutanud suure populaarsuse. “Kannel” ja “Laula, laula, suukene” on muutunud tõelisteks rahvalauludeks. Laulupidude kavas on pidevalt seisnud ka “Kevade laul”.

KASUTATUD KIRJANDUS:

*Eesti muusika I

*Eesti muusika biograafiline leksikon

*Eesti heliloojad ja muusikateadlased

*www.emic.kul.ee/.../ alder_eduard_thomson.htm