KILDU PÕHIKOOL INIMESEÕPETUS Eveli Adams 7.klass
Essee Depressioon Juhendaja: Enn Siimer
Kildu 2002 Sisukord: 1. Mis on depressioon?
Kasutatud kirjandus: Depressioon on kurvameelsus, alanenud meeleolu (hüpoteemia) või masendus (melanhoolia), millega kaasnevad alaväärsus-, enesesüüdistus- ja muud kurvameelsed mõtted, mõnikord ka mõtlemise, kõne ja tegevuse üldine pidurdus. Sügava depressiooni korral on sagedased suitsiidmõtted ehk enesetapumõtted ja -katsed, seepärast on näidustatud haiglaravi. Endogeenne depressioon tekib välismõjudest sõltumata, näiteks maniakaal-depressiivse psühhoosi puhul (üks selle järke) ka taandarengueas (involutsioonid). Sümptomaatiline depressioon areneb kroonilise somaatiliste (südame-, vereringe-, seedeelundite ja teiste) haiguste ja mürgistuste (näiteks alkoholimürgistuse) korral. Psühhogeenne ehk reaktiivne depressioon tekib ägeda (näiteks lähedase inimese kaotus) või krooniline psühhotrauma (näiteks konfliktsituatsioon) tagajärjel ja avaldub enamasti depressiooni neuroosina. Osal juhtudel kaasneb depressiooniga rohkesti somaatilis-vegetatiivseid häireid, mida haige peab esmatähtsaiks (maskeeritud depressioon). Nüüdisajal on depressioon üldiselt hästi ravitav. Ravita võib depressioon kesta kuid ja isegi aastaid. Depressiooni diagnoositakse vaid siis, kui noorukil esineb vähemalt kahe nädala jooksul iga päev suurema osa ajast terve rida sümptomeid. Suhteliselt lühiajalist meeleolulangust nimetatakse depressiivseks episoodiks. Kerge või kroonilise depressiooni ägedam vorm düstüümia diagnoositakse, kui sümptomid püsivad vähemalt aasta, kusjuures vahepeal võib esineda kuni kahekuuline normaalseisund. Missugused on kummalgi juhul depressiooni üldised tunnused?
Äkilised meeleolu ja käitumise muutused: Varem sõnakuulelik teismeline on äkki muutunud vaenulikuks. Mässuline käitumine ja isegi kodunt ära jooksmine on depressioonis teismeliste puhul tavaline.
Teistest eraldumine: Depressioonis noor eemaldub sõpradest või eemalduvad hoopis sõbrad sellisest noorest, märgates tema hoiakus ja käitumises ebameeldivaid muutusi.
Huvi kadumine peaaegu kõigi tegevuste vastu: Depressioonis teismeline on ebatavaliselt passiivne. Hobid, mis alles hiljuti talle huvi pakkusid, tunduvad nüüd tüütavad.
Märkimisväärsed muutused toitumisharjumustes: Paljud eksperdid arvavad, et sellised häired nagu anoreksia, buliimia ja taltsutamatu liigsöömine kaasnevad tihti depressiooniga (või on lausa selles põhjustanud).
Unehäired: Depressioonis teismeline magab kas liiga vähe või liiga palju. Mõnedel kujunevad häiritud magamisharjumused, nii et nad on üleval kogu öö ja magavad terve päeva.
Probleemid koolis: Depressioonis teismelisel on probleeme õpetajate ja kaasõpilastega ning tema õppeedukus langeb. Varsti tõrgub teismeline üldse kooli minemast.
Ohtlik või ennasthävitav käitumine: Iseäranis riskantsed ettevõtmised võivad osutuda sellele, et noorel pole enam eluisu. Sümptomiks võib olla ka enesevigastamine (nagu naha sisse lõikamine).
Väärtusetustunne või kohatu süütunne: Teismeline muutub äärmiselt enesekriitiliseks, tundes end täieliku hädavaresena, kuigi tõsiasjad võivad osutada hoopis vastupidist.
Psühhosomaatilised vaevused: Ilma mingite füüsiliste põhjusteta tekkinud pea-, hamba-, seljavalud ja muud sarnased probleemid võivad viidata depressioonile.
Korduvad surma- või enesetapumõtted: Haiglaslikesse teemadesse süüvimine võib viidata depressioonile. Sellele viitavad ka enesetapuähvardused. Mis põhjustab teismelistel depressiooni? Esiteks võivad puberteedieas toimuvad füüsilised ja emotsionaalsed muutused põhjustada noores ebakindlust ja hirmu ning teha ta iseäranis altiks pessimistlikele meeleseisunditele. Probleemi suurendab ka see, et noored puutuvad eluraskustega kokku esimest korda ning neil pole selliseid oskusi ega kogemusi nagu täiskasvanuil. Sellised olukorrad võivad kujuneda väga viljakaks pinnaseks depressiooniseemnetele. Depressioon järgneb mõnikord raskele kaotusele - kas siis kellegi lähedase surmale või vanemate lahutusele. On ka vähem ilmseid kaotusi. Näiteks uude paika kolimine tähendab tuttava ümbruse ja armsate sõprade mahajätmist. On ka noori, kes põevad mõnd kroonilist haigust. Sellises olukorras võivad eakaaslastest erinemisest tulenevad piinad panna teismelise tundma, et ta pole enam normaalne. Paljud psühhiaatrid usuvad, et aju biokeemilise tasakaalu häiritus mängib depressiooni puhul võtmerolli. Häiritud tasakaal võib edasi kanduda geneetiliselt, sest uurijad on leidnud, et nendel teismelistel, kelle vanematel esineb depressiooni, võib see palju tõenäolisemalt ka endil tekkida. Depressiooniravi jaguneb põhiliselt kaheks: psühhoteraapia ja farmakoloogiline ravi. Enamasti soovitatakse nende kahe ravi kombineerimist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Farmakoteraapia aitab parandada meeleolu. Psühhoteraapiad depressiooni puhul on oma olemuselt kas käitumis-kognitiivsed (keskenduvad negatiivsetele mõttemallidele) või psühhodünaamilised (keskenduvad inimese alateadlikele jõududele, mõtetele, tunnetele ja hoiakutele). Juba umbes 40 aastat tagasi avastasid teadlased, et mõned preparaadid omavad tugevat käitumist ja meeleolu mõjustavat toimet. Arusaamine, et haiguslik käitumine võib olla biokeemilise häire tulemus ja seda on võimalik korrigeerida ravimitega, oli depressiooni ravis revolutsiooniline. Teadlased said jälile, et see mehhanism, millega ajurakud omavahel “suhtlevad” võib olla depressioonist arusaamise võtmeks. Põhilised ravimis depressiooni puhul on olnud niinimetatud MAO inhibiitorid ja niinimetatud tritsüklilised antidepressandid. Need on olnud palju aastate vältel depressiooni ravis valitsevateks rohtudeks. Natuke üle 10 aasta tagasi tuldi välja uuse depressiooni vastaste ravimite klassiga serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega (STHI). Nendest oli Prozac esimene, hiljem on lisandunud Cipramil ja teised. Kokkuvõtteks võiks öelda, et inimese tervis oleneb sellest väga palju, kuidas inimene ise seda hoida oskab. Depressiooni võib tekitada ka see, kui sa tihti tülitsed oma ema-isa või lihtsalt sõpradega. Samuti võib depressiooni tekitada mõne lähedase kaotus, isegi sinu vanemate lahutus. Kõige lihtsam nendest asjadest toibumiseks on see, kui sa võtad vastu oma sugulaste ja sõprade toetuse. Koos on alati kõigest raskest kergem üle saada. Väga oluline on mõista, et elu läheb edasi ja püüda lihtsalt teha järeldusi miks see kõik nii juhtus. Depressiooni sattumine on väga lihtne, kuid sellest välja tulemine palju raskem. |