Benjamin Franklin sündis 17.01.1706 aastal Bostonis paljulapselises perekonnas. Franklini isa oli seebikeetja - küünlavalmistaja, kelle poeg sai ainult 2 aastat koolis käia, ent juba lapsepõlvest peale tegeles Franklin enese harimisega. 12-aastaselt hakkas ta tööle trükikojas, lahkhelide tõttu vennaga põgenes Benjamin Philadelphiasse. Vahepeal elas 2 aastat Londonis. Iseseisvussõja eelõhtul valiti ta 2. Kontinentaalkongressi, 1776. aastal kirjutas ta alla Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonile, sai iseseisvunud Ühendriikide saadikuks Prantsusmaal (1776- 1785), kus sõlmis mitmeid USA-le kasulikke majanduslepinguid. 1790.a. esitas Kongressile esimese orjusevastase selgituskirja. Benjamin Franklin viibis ühel oma sagedastest reisidest, mida ta tihti sooritas ajakirjanikuna, trükikojaomanikuna või postmeistrina. Bostonis külastas ta kellegi dr. Spenceri loengut. Mees oli saabunud äsja Sotimaalt. Ta nägi, kuidas elektrilöögiga tapeti kanu, praeti biifsteeki, kustutati tuld, süüdati piiritust ning kuidas lõpuks terve ahelik inimesi hirmuga õhku hüppas, kui neid läbis elektrivool. Sel loengul kiindus Franklin elektrisse. Ta tellis ühelt oma sõbralt Londonis otsemaid üht-teist katsetamiseks ning sai "meetripikkuse ja rusikajämeduse klaastoru", elektrostaatilise toru siidiga hõõrumiseks. Sellega alustas Benjamin Franklin katseid, mille tagajärjel ta loobus tööst, et end täielikult teaduslikule uurimistööle pühendada. Lõpuks andsidki need tõendi, et hõõrumisega tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki elekter. Encyclopedia Britannica ütleb, et päevavalguse ideega tuli välja Benjamin Franklin aastal 1784. Rohkem kui sajand hiljem võitles selle eest aktiivselt inglane William Willett. Benjamin Franklin tegi 1752. aastal riskantse katse, saates tuulelohega äikesepilve siidnööri, mille otsas oli raske uksevõti. Kui nöör niiskus ja uurija lähendas käe võtmele, hüppas sellele säde- sellega tõestas ta, et välk on elektriline nähtus. 20. saj. lugejale tähendab Franklin eelkõige teadlast, kelle entsüklopeedilised teadmised olid kooskõlas praktilise elu vajadustega. Benjamin Franklini geniaalne leiutis – piksevarras - on 1752. aastast alates, kui ta püstitas selle oma majale, päästnud sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid elusid. .Benjamin Franklin oli mees igal alal. Näiteks oli ta Ameerika iseseisvusliikumise eestvõitleja ja innukas looduseuurija, veel tegeles ta maagiliste ruutude lahendamise metoodikaga. Oma viimastel saadikuaastatel Prantsusmaal kirjutas ta sealsete sõprade õhutusel rea aktuaalseid probleeme käsitlevaid lustakaid esseesid. Üks selline ilmus 1784.a. ajakirja Journal de Paris aprillikuunumbris ja kandis pealkirja Säästuprojekt. Selles käsitles ta suve- ja talveaega. Idee ise hakkas idanema alles rohkem kui 100 aasta pärast ning realiseerus esimest korda 1916.a. Suurbritannias. Benjamin Franklin suri 17.04.1790.

“Näputäis ennetust on parem kui peotäis ravi “

“Asjad, mis teevad haiget, annavad õpetust.”

“Ärge kartke häda, ärge muretsege sellepärast, mis võib olla kunagi ei juhtu. Jääge Päikesega”.

“Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude.”

Kasutatud kirjandus:
www.virumaateataja.ee/rubriigid.html?number=301
www.zzz.ee/epl/990326/art007.html
www.maaleht.ee/LEHT/2000/11/16/tunajatana.html
www.geocities.com/kaarel_tamre/p1.html
www.terviseleht.ee/200033/33_valgus.php3
AURUMASINAST ELEKTRIMOOTORINI/ P. Klemm lk.160.
http://www.miksike.ee/referaadid/franklin_benjamin.htm
http://www.zzz.ee/horisont/1998/01/maagilineruut.html
http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,5,9
http://www.online.ee/~loodus/arhiiv/okt98/valk.htm