/Konkursi nimi/

 Autode saastekoormusest Tartu äärelinnas

 Martin Külvik

Miina Härma Gümnaasium, 6 a klass

 

Tartu, märts 2002

 

  1. Sissejuhatus

    2.

    Selle projekti tegin ma osalt küll võistlustööks, kuid tehes hakkasid mind tulemused väga huvitama, sest lugesin läbi palju erialakirjandust ja sain teda, kui suurt ohtu kujutavad autod keskkonnale ja ka inimeste tervisele. Kuna selle töö tegin ma ainult heitgaaside kohta, pole ma kuigi palju kirjutanud muudest autoliiklusega seotud ohtudest, kuid neid on tegelikult palju rohkem.

    Selle töö koostamisel oli palju abi Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi lektori hr. Tiit Metsvahi nõuannetest ning tema kaudu saadud kirjalikest materjalidest ja ka arvutusprogrammidest.

     

  2. Ülevaateosa

    3.  

1. Autode osast linnakeskkonnas

 

      Viimase 45 aasta jooksul on maailma sõiduautode arv kasvanud 7 miljonilt 550 miljonile. Samas suurusjärgus on tõusnud õhusaaste ja liiklusõnnetuste arv. Igal aastal sureb autoõnnetustes 300000 inimest ja vigastada umbes 1,5 miljonit inimest. Maailmas on hetkel umbes 550000000 autot, mis on koondunud 10% rahvastiku kätte, Eestis on umbes 420000 autot.

      CO2 (süsinikdioksiid) on inimkonna kõige enim toodetud saasteaine. Fossiilsete kütuste (naftasaadused, kivisüsi, põlevkivi, maagaas jt) põletamisel vabaneb atmosfääri igal aastal umbes 25 miljardit tonni CO2. Transpordisektorile langeb sellest ligikaudu 27%. Igasuguse põlemisprotsessi käigus vabaneb CO2 ja vett, see kuulub põlemise (oksüdeerumise) keemilisse protsessi ja ainuke võimalus CO2 tootmist vähendada on vähem põletada. Maailmas toodetakse sada korda vähem terast kui süsinikdioksiidi, sest iga terasetonni valmistamiseks kulub mitu tonni fossiilset kütust või muud energiat. Riisi, nisu ja maisi toodeti 1980. aastate lõpus üksnes 1,8 miljardit tonni. Niisiis on CO2 tootmine inimkonna suurim tööstusala.

      CO2-l on globaalses ilmastiku muutumises kõige suurem osa ja CO2 püsib atmosfääris üle 300 aasta.

      Eestis põhjustavad sõiduautod aastas ühe elaniku kohta umbes 1000 kg CO2 heitmeid. Wuppertali instituudi keskkonnaruumi kontseptsiooni järgi on säästliku arengu piirides lubatav CO2 heitmete kogus 1700 kg elaniku kohta aastas. Kui sõiduautode osaks langeb Eestis keskmiselt 20% CO2 koguheitmetest, oleks Eestis lubatav kogus 340 kg/el/a ehk peaaegu kolm korda väiksem kui praegusel hetkel. Kui autoliikluse kasvuennustustel lastakse Eestis täide minna, siis põhjustavad aastal 2010 sõiduautod elaniku kohta juba 1200 kg CO2 heitmeid aastas.

      Lokaalsel tasandil mõjutavad keskkonda ja inimeste tervist autokütuse põletamisest põhjustatud vingugaasi (CO), lämmastikoksiidide (NOx), osooni (O3), lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC), polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH), plii ning aerosoolosakeste heitmed.

      Heitgaasid tekitavad ka rahalist kahju. Järgnevas tabelis on toodud sõiduautoliikluse poolt loodusele ja inimestele tekitatud orienteeruvad kaudsed rahalised kahjud Eestis 1996. aastal mõnede atmosfääri paisatud heitmete osas.

       

       Valitud saasteaine

      Heitmeid

      kilomeetri kohta

      Heitmeid aastas

      Kaudne kulu

      Tekitatud

      kahju kr

      CO2, süsinikdioksiid

      274g/km

      1 480 000 000 kg

      53 senti/kg

      784 400 000 kr

      NOx, lämmastikoksiidid

      1,92-2,51 g/km

      11 961 000 kg

      40 senti/kg

      4 784 400 kr

      CO, vingugaas

      5,2-9,8 g/km

      40 716 000 kg

      0,5 senti/kg

      203 580 kr

      Orgaanilised ühendid

      1,33-1,45 g/km

      7 506 000 kg

      32 senti/kg

      401 920 kr

       

       

       

       

      Kokku:

       

      791 789 900 kr

       

      Tabel 1. Sõiduautoliikluse poolt loodusele ja inimestele tekitatud orienteeruvad kaudsed rahalised kahjud Eestis 1996. aastal mõnede atmosfääri paisatud heitmete osas .

       

      Peale SO2 emissioonide on sõiduautodest põhjustatud emissioonid suuremad kui paiksetest allikatest kokku paisatud saasteained, moodustades kogu õhusaaste heitmetest seega ligikaudu poole. Kui võrrelda seda tulemust 1995. aastal Keskkonnafondi laekunud saastekahju hüvitistega õhu heitmete osas, laekus paiksetest saasteallikatest hüvitisi kokku 7 821 100 kr, kusjuures pole arvestatud CO2 emissioone, ülaltoodud sõiduautode poolt tekitatud saastekahjuga (kuid ilma CO2ta) 7 389 900 kr siis võibki öelda, et need on täiesti reaalsed kahjud, mis igal aastal jäävad üksnes õhusaaste osas ühiskonnale korvamata. Oleks täiesti loogiline, et Keskkonnafondi laekuks ka liikuvate saasteallikate poolt tekitatud kahjuhüvitised. Kuid millisele institutsioonile ja kuidas peaksid laekuma kõik muud kaudsed autoliikluse kulud, on mul juba raskem öelda.

      Üksnes ülalolevaid tulemusi arvesse võttes saab järeldada, et kaudselt toetab ühiskond autoomanikku 1885 krooniga aastas (kui jagada saadud summa sõiduautode arvuga Eestis , see on 420 000). Kes, kus ja kui palju praegu selle eest just täpselt maksab, on raske öelda. Need summad võivad minna näiteks haigekassast astmaatikute, kopsu- ja südamehaiguste ning kopsuvähi ravimiseks, madalama põllumajandussaagi arvelt, õhusaastest kahjustatud hoonete hooldamise jms arvelt. Kuna teisi kaudseid kahjusid arvesse võttes oleks kahjusumma (Rootsi ja Soome tulemustest järeldades) kaks korda suurem, teeks see auto kohta ligi 4000 kr aastas. Selle raha eest võiks riik doteeridaautost loobujat või neid, kes autot ei kasuta. 4000 krooni eest saaks näiteks 12 kuuks prii linnasisese ühistranspordikaardi (1340 kr) + uue ratta iga kuue aasta tagant (500 kr aastas) + priipileti 6000 km läbimiseks linnavälistel sõiduliinidel.

      Et vähem saastada, peaks investeerima ühistransporti, sest ühte lähirongi mahub 300 inimest. Sõiduautodega liigeldes tekitaksid nad kahe kilomeetrise autoderodu. Linnasisese kiirtee ehitamine läheb maksma kilomeetri kohta kümme korda rohkem kui trammitee ehitamine. Samas aga on kiirtee läbilaskevõime 5 600 reisijat tunnis ja trammiteel 12 000. Peale selle on tramm energiasäästlik. Sõiduauto veovõime ühe inimese kohta ja ühe kilovatt-tunnise energiamääraga on 210 km, samal ajal on trammi veovõime 2 240 km. Täpselt nii nagu teede läbilaskevõime suurendamise tõttu on liiklusintensiivsus kasvanud, on teede läbilaske vähendamise abil võimalik liiklusintensiivsust ka kahandada. Teede ja linna planeerimisel on vaja siirduda teede läbilaskevõime suurendamiselt inimeste transpordivajaduse vähendamise ja vahetu juurdepääsu suunas.

       

    1. Veel mõned hirmutavad ja ka huvitavad faktid

 

  • Juba praegu tekitavad Eestis sõiduautod ühtekokku sama palju heitmeid kui kõik paiksed allikad tervikuna.

  • Autode alla jääb aastas sadu miljoneid linde ja loomi. Surnute arvu tõstab veelgi teedel hukkunud loomade nälgasurevad pojad.

  • Suur osa maailma naftavarudest kulutatakse ära transpordi sektoris. USA-s 63% ja Euroopas keskmiselt 44% tarbitud naftast kulub transpordisektoris.

  • Autod tarbivad 50% maailma fossiilsetest kütustest, kolmandik linnade pindalast kaob tänavate, teede, parkimispaikade alla.

  • Tallinna õhusaastest 90% on pärit liiklusest

  • Keskmine ameeriklane pühendab keskmiselt 30 tundi nädalas oma autole. Siia alla käib nii rooli taga veedetud aeg (nii liikudes kui ka ummikutes seistes), töötunnid auto ülalpidamiseks, maksud, kindlustused, tollid, aktsiisid jne.

  • Ühe bensiiniliitri energiaga sõidaks jalgrattaga 557 kilomeetrit

  • Sõiduauto elutsükli (alates tootmisest, lõpetades lammutamisega) jooksul tarbitavast energiast ainult pool läheb auto liigutamiseks. Autoga sõites kulub 70–80% kütuse energiast muuks kui autoliigutamiseks, nagu mittetäielikku põlemisse, heitgaaside ning külmutusseadmete soojakadusse. Sõidukis olevate inimeste ja asjade liigutamiseks kulub ainult 2–3% kütuse energiast, 97–98% kulub auto enda liigutamiseks ja energiakaoks. Kas auto eesmärk on inimeste ja kaupade transportimine või 1 tonni suuruse metalli ja plastikukolaka liigutamine ühest kohast teise?

  • Autod võtavad enda alla keskmiselt 1/3 suurte linnade pindalast, USA-s keskmiselt 50% ja Los Angelesis 2/3.

    •

  • Heidelbergi uurijad väidavad, et kogu oma kasutusaja jooksul põhjustab auto 1 puu surma ja 30 puu “haigestumise”

  • Kiiruse vähendamine sajalt kilomeetrilt tunnis kaheksakümne km tunnis vähendab NOx heitmeid poole ja kütuse kulu kolmandiku võrra

  • Liiklus on kasvuhoonegaase tekitavatest sektoritest suurim

  • Selleks, et kasvuhooneefekti võimendumist peatada, tuleb aastaks 2025 vähendada CO2 heitmeid 60% võrra. Praegusel hetkel põhjustavad OECD maad 70% CO2 heitmetest.

  • Kui näiteks Hiinas asfalteeritaks autode pärast ühe inimese kohta sama palju maad kui USAs (0,06 ha) siis kaotaks Hiina 40% praegusest haritavast maast.

  • Kilomeeter uut maanteed võtab enda alla 3–5 ha põllu- ja metsamaad.

  • Katalüsaator suurendab kütusekulu ca 10% ja seega tõstab CO2 heitmeid 10% võrra. Katalüsaator ei toimi külma mootoriga ja külmade talveilmadega, mis tähendab, et alla pooletunnistel sõitudel on katalüsaatoriga autod sama suured õhusaastajad kui ilma katalüsaatorita autod.

  • Iga 14 000 km (Eesti keskmine) läbisõiduga autokasutaja peab kasvatama aastas 1,44 tonni puitu, selleks et tema tekitatud CO2 assimileeruks atmosfäärist. See tähendab umbes 50 istikut aastas, 40 aasta jooksul ühtekokku 2000 puud.

  • Regulaarne jalgrattaga sõitmine (100 km nädalas) tõstab ratturi keskmist eluiga 2,5 aastat.

 

    1. Kuidas võid sina oma liikumisviise säästlikumaks muuta

 

Kõige säästlikuma liikumis- ja elamisviisi võid saavutada siis, kui esiteks vähendad võimalikult palju oma sõitmisvajadust (elad võimalikult lähedal oma igapäevastele sihtpunktidele) ning vahemaid (kasutad kõige lähemaid kauplusi, teenindusasutusi ja puhkekohti) ning sooritad võimalikult suurema osa käikudest jalgsi või jalgrattaga. Maismaa ühistranspordivahenditest on keskkonnasõbralikkuse järjekord niisugune: tramm, rong, metroo, troll, buss, takso. Jalgratas on ühe reisijakilomeetri kohta arvestatuna kõige energiasäästlikum liiklusvahend, millele ka rulluisutamine ja jalgsi käimine alla jäävad. NB!1-6 kilomeetristel sõitudel on jalgratas kindlalt kõige mõttekam sõiduriist.

Kahjuks pole Eesti liikluskultuur kuigi kõrge või siis veel jalgrattureid arvestav. Veel vähem arvestatakse jalakäijatega, sest nemad moodustavad liikluses hukkunutest koguni 56%! Jalgrattaliikluse osatähtsus on ööpäevaste sõitude jagunemisel erinevates riikides ja linnades väga erinev. Suurim on see Hiina linnades, näiteks Tianjinis koguni 77%, Shenyangis 65%, Pekingis 48%, mõnevõrra madalam aga teistes Aasia hiigellinnades: Dhakas 40%, Tokyos 25%, Delhis 22%. Ka autoderikka Euroopa paljudes linnades on jalgrattaliiklusel üsna suur osatähtsus:Groningenis 50%, Erlangenis 26%, Odenses 25%, Kopenhaagenis ja Baselis 20%. Kuigi viimastel aastatel on ka Tallinna tänavatele ilmunud palju jalgrattureid, moodustavad jalgrattal sooritatud sõidud linnasõitudel alla ühe protsendi. Analüüsides hukkunute jagunemist erinevate lliklemismooduste vahel, tuleb tõdeda, et vaatamata jalgratturite vähesusele, moodustavad hukkunud jalgratturid kõikidest liikluses surmasaanutest koguni 11%. Sellest kõrgemad näitajad on küll Hiinas ja Indias, kuid sealses tänavapildis on jalgratas, erinevalt Euroopast, domineeriv sõiduvahend. Järelikult oleme ``parimad`` jalakäijate tapjad ja küllaltki ´´edukad´´ ka jalgratturite mõrvaritena.

 

  1. Autode saastekoormusest Tartu äärelinnas

    2.  

    1. Töö eesmärk ja meetodid

      2.

       

      Selle projekti tegin ma selleks, et saada teada, kui palju minu kodu juurest möödasõitvad autod tegelikult õhku reostavad. Tegemist on elurajooniga, kus autode liiklus on suhteliselt väike. Piltlikustamise mõttes olen püüdnud arvutada ka välja, kui palju tuleb heitgaase ühe tänava ääres elava inimese kohta. Ehk teisitisõnu, kui palju inimene heitgaase sisse hingaks, kui ta elaks suures kasvuhoones, mille sees oleks tänav koos majadega. Muidugi ei saa seda tulemust vaadata ´´kergendusega´´, sest ma tegin jälgimise üsna kõrvalisel tänaval, mille kõrvaltänaval sõidab umbes neli korda rohkem autosid.

      Autosid lugesin ma reedel, 15. veebruaril tipptunnil kell 16.30-17.30. Saadud tulemuste järgi tuleb välja korrutada kogusaaste erinevate näitajate järgi, korrutada see kümnega(siis saame ööpäevase koormuse), siis korrutada 365-ga, seejärel jagada kümnega(et saada kümnendik tuhandest ehk sada meetrit, mis oli jälgitava lõigu pikkus) ning seejärel veel inimeste arvuga antud piirkonnas, mille arvestasin kolmekümnele.

      Arvestasin heitgaaside määramise süsteemi, mis on tehtud rootslaste järgi, kuid väga Eesti olusid arvestades.

      Seda tööd tegin ma algul tavalise arvutiga ning hiljem hakkasin aja kokkuhoiu mõttes kasutama laptoppi. Programmidest kasutasin ma vaid Microsoft Excelit ja Wordi.

       

    2. Töö tulemused

      3.  

      1. Autodevoo koosseis:

        2.

         

        Tüüp

        Hulk

        Vene sõiduauto VAZ

        5

        Lääne bensiinikütusega sõiduauto

        52

        Lääne diiselkütusega sõiduauto

        35

        Vene pakiauto

        1

        Lääne bensiinikütusega pakiauto

        4

        Lääne diiselkütusega pakiauto

        5

        Väike bensiinikütusega buss

        2

        Suur bensiinikütusega buss

        1

        Väike diiselkütusega buss

        1

        Vene bensiinikütusega veoauto

        1

        Lääne diiselkütusega veoauto

        1

        Vene sadulrong

        1

        KOKKU

        109

         

        Tabel 2. Autodevoo koosseis tipptunnil 15. veebruaril 2002 kell 16.30-17.30.

         

        Nagu teada, on Eesti levinuim auto VAZ, kuid poleks arvanud, et neid sõiduautode üldarvust nii vähe tuleb.Lääne sõiduautosid on viimasel ajal palju ostetud ja seega oli neid kõige rohkem. Hea, et ka diiselautosid juurde on tulnud. Ainus Vene pakiauto oli muidugi teada-tuntud´´pirukas´´.Lääne päritolu pakiautod olid peaaegu ainult kas Peugeot Partnerid või Boxerid.Ülejäänuid oli ootuspäraselt vähe, ent üllatas, et vene (sadul)veokeid nii vähe oli. Ikkagi Tarmeko vahetus läheduses...

      2. Autode saastekoormuse grupid

        3.

        Arvestuse tegin ma kasutades arvestussüsteemi nimega PPEmission Mod Est. Algselt oli see kasutusel Soomes ja inglisekeelne ja see on kohandatud Eesti tingimustele Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudis. Allpool selle süsteemi inglisekeelne näide:

        Cars

        g/km, 40 km/h

        Production place

        Fuel type

        Norm

        PM

        NOx

        SO2

        CO

        HC

        CO2

        Russian

        Gasoline

        -

        0,07

        2,67

        0,01

        23,00

        3,52

        206

        Western

        Gasoline

        Pre-EURO (no cat)

        0,02

        1,80

        0,01

        16,42

        3,08

        230

        Western

        Gasoline

        EURO I

        0,01

        0,34

        0,01

        5,05

        0,42

        223

        Western

        Gasoline

        EURO II

        0,01

        0,15

        0,01

        3,90

        0,25

        223

        Western

        Gasoline

        EURO III

        0,01

        0,09

        0,01

        2,87

        0,15

        223

        Western

        Gasoline

        EURO IV

        0,01

        0,04

        0,01

        1,27

        0,08

        189

        Western

        Diesel (DS/DT, light)

        Pre-EURO

        0,14

        0,81

        0,07

        1,52

        0,50

        223

        Western

        Diesel (DS/DT, light)

        EURO I

        0,06

        0,53

        0,05

        0,56

        0,09

        159

        Western

        Diesel (DS/DT, light)

        EURO II

        0,04

        0,37

        0,05

        0,56

        0,06

        159

        Western

        Diesel (DS/DT E-quality, low sulphur)

        Pre-EURO

        0,11

        0,79

        0,01

        1,52

        0,50

        223

        Western

        Diesel (DS/DT E-quality, low sulphur)

        EURO I

        0,04

        0,52

        0,01

        0,56

        0,09

        159

        Western

        Diesel (DS/DT E-quality, low sulphur)

        EURO II

        0,03

        0,37

        0,01

        0,56

        0,06

        159

        Western

        Diesel (DS/DT E-quality, low sulphur)

        EURO III

        0,03

        0,27

        0,01

        0,32

        0,05

        159

         

         

        Eestile kohandatud variandis on sellised erinevad saasterühmad:

        1)Vene sõiduauto VAZ

        2)Muu vene süiduauto( ei esinenud)

        3)Lääne sõiduauto katalüsaatoriga ja ilma( panin need kokku ja arvestasin keskmise ,sest välimuse järgi ei saa ju aru kumb ta siis täpselt on).

        4)Lääne diiselkütusega sõiduauto.

        5)Vene pakiauto

        6)Lääne pakiauto katalüsaatoriga ja ilma( jälle samal põhjusel kokku pandud).

        9)Suur bensiinikütusega buss

        10)Väike diiselkütusega buss

        11)Suur diiselkütusega buss( ei esinenud).

        12)Vene bensiinikütusega veoauto

        13)Vene diiselkütusega veoauto (ei esinenud)

        14)Lääne diiselkütusega veoauto

        15)Vene diiselkütusega sadulrong

        16)Lääne diiselkütusega sadulrong

         

         

      3. CO g/km saaste

        4. Saaste jagunemise tabel:

        Tüüp

        Hulk

        Saastekogus 1 auto kohta

        Saaste

        Vene sõiduauto VAZ

        5

        20

        100

        Lääne bensiinikütusega sõiduauto

        52

        12

        624

        Lääne diiselkütusega sõiduauto

        35

        1,2

        42

        Vene pakiauto

        1

        40

        40

        Lääne bensiinikütusega pakiauto

        4

        35

        140

        Lääne diiselkütusega pakiauto

        5

        1,5

        7,5

        Väike bensiinikütusega buss

        2

        120

        240

        Suur bensiinikütusega buss

        1

        175

        175

        Väike diiselkütusega buss

        1

        5

        5

        Vene bensiinikütusega veoauto

        1

        200

        200

        Lääne diiselkütusega veoauto

        1

        7

        7

        Vene sadulrong

        1

        15

        15

        KOKKU

        109

        631,7

        1595,5

         

        Nagu näha, on kõige suuremad saastajad Lääne päritolu sõiduautod, millest palju ei jäänud maha pakiautod ja bussid. Hoopis vähem saastasid diiselautod, sest nagu ma juba varem järeldasin, on nad halvemad vaid tahkete osiste osas.Ja saaste aastas ühe inimese kohta on selline: 1595,5*10*365/10/30=19411,91666667 ≈19,4 kg inimese kohta aastas!!! Siia järele panen ma ka tabeli, mis näitab, kui palju oleks saaste siis, kui kõiki autosid oleks olnud ainult üks.

        Nagu näha, on kõige hullemad saastajadVene veoautod. Selle järel tulevad väikese vahega mõlemad bensiinibussid ning siis juba väga suure vahega teised bensiinikütusega sõidukid. Kuna sadulrong sõidab diisliga, jäi suur hulk saastet olemata. Väga vähe saastavad pisikesed diiselautod.

         

      4. HC g/km saastuse tabel

        5.  

        Saaste jagunemise tabel:

        Tüüp

        Hulk

        Saastekogus 1 auto kohta

        Saaste

        Vene sõiduauto VAZ

        5

        3

        15

        Lääne bensiinikütusega sõiduauto

        52

        1,8

        93,6

        Lääne diiselkütusega sõiduauto

        35

        0,6

        21

        Vene pakiauto

        1

        6

        6

        Lääne bensiinikütusega pakiauto

        4

        2,45

        9,8

        Lääne diiselkütusega pakiauto

        5

        1,5

        7,5

        Väike bensiinikütusega buss

        2

        30

        60

        Suur bensiinikütusega buss

        1

        55

        55

        Väike diiselkütusega buss

        1

        2

        2

        Vene bensiinikütusega veoauto

        1

        50

        50

        Lääne diiselkütusega veoauto

        1

        3

        3

        Vene sadulrong

        1

        5

        5

        KOKKU

        109

        160,35

        327,9

         

         

        See tabel on peaaegu identne eelmisega, sest neid aineid lihtsalt tuleb kütusest välja enam- vähem võrdselt. Saastekogus ühe inimese kohta aastas on: 327,9*10*365/10/30=3989,45≈4 kg aastas inimese kohta! Ja siin jälle tabel, mis oleks siis, kõiki autosid oleks ainult üks olnud.

        Seekord olid kõige hullemad hoopiski suured bussid, siis kohe Vene veokid ja seejärel natukese vahega väikesed bensiinibussid. Natuke naljakas tundus, et Vene pakiauto saastab rohkem, kui Vene sadulrong, kuid tuleks meelde tuletada, et sadulrong sõidab diisliga. Samuti saab head võrdlusmaterjali ,kui võrrelda VAZ-i ja tema lääne analooge. Lääne ``pisidiislid`` jälle kõige paremad.

         

         

         

         

         

         

         

         

         

        3.2.5 NOx g/km saastuse tabel

        Tüüp

        Hulk

        Saastekogus 1 auto kohta

        Saaste

        Vene sõiduauto VAZ

        5

        2,5

        12,5

        Lääne bensiinikütusega sõiduauto

        52

        1,5

        78

        Lääne diiselkütusega sõiduauto

        35

        1,5

        52,5

        Vene pakiauto

        1

        5

        5

        Lääne bensiinikütusega pakiauto

        4

        2,9

        11,6

        Lääne diiselkütusega pakiauto

        5

        1,9

        9,5

        Väike bensiinikütusega buss

        2

        6

        12

        Suur bensiinikütusega buss

        1

        8

        8

        Väike diiselkütusega buss

        1

        8

        8

        Vene bensiinikütusega veoauto

        1

        7

        7

        Lääne diiselkütusega veoauto

        1

        10

        10

        Vene sadulrong

        1

        15

        15

        KOKKU

        109

        69,3

        229,1

         

        NOx tundub olevat mingi selline aine, mis tekib diisel- ja bensiiniautodel enam- vähem võrdselt. Seega on kõige suuremad grupid sõiduautodest, mis kokku on üle poole üldsaastest. Ülejäänud grupid on peaaegu võrdsed! Näiteks üks sadulrong saastab sama palju, kui viis VAZ-i võļ diiselpakiautot.Aastane saaste elaniku kohta on NOx- il: 229,1*10*365/10/30=2787,383333333 ≈2,79 kg inimese kohta aastas! Lisaks veel tabel, et mis juhtuks siis, kui kõiki autosid ainult üks oleks:

        Seekord oli kõige suurem saastaja sadulrong, mis oli teistest ``tegijatest`` kõvasti üle. Seejärel tulid kõik veoautod-bussid üsna võrdselt Vene pakiauto ees. Edasi tulid juba hoopis teise klassi tegijad ehk `` väikeautod``. Tore, et VAZ esimest korda konkurentsivõimeline on...

         

         

         

         

         

         

         

         

         

         

         

         

         

         

         

        Ja nüüd.. minu lemmik!!!

      5. Tahkete osiste g/km tabel!

       

      See on minu lemmik kahe asja pärast:esiteks, on see ainus koht, kus diisli halvad küljed välja tulevad ja teiseks on sellel täiesti arusaadav nimetus.

       

      Tabel:

      Tüüp

      Hulk

      Saastekogus 1 auto kohta

      Saaste

      Vene sõiduauto VAZ

      5

      0,05

      0,25

      Lääne bensiinikütusega sõiduauto

      52

      0,025

      1,3

      Lääne diiselkütusega sõiduauto

      35

      0,5

      17,5

      Vene pakiauto

      1

      0,15

      0,15

      Lääne bensiinikütusega pakiauto

      4

      0,045

      0,18

      Lääne diiselkütusega pakiauto

      5

      0,6

      3

      Väike bensiinikütusega buss

      2

      0,2

      0,4

      Suur bensiinikütusega buss

      1

      0,3

      0,3

      Väike diiselkütusega buss

      1

      0,9

      0,9

      Vene bensiinikütusega veoauto

      1

      0,3

      0,3

      Lääne diiselkütusega veoauto

      1

      1,2

      1,2

      Vene sadulrong

      1

      2

      2

      KOKKU

      109

      6,27

      27,48

       

      Nagu korduvalt öeldud, toob see tabel välja diisli halvad küljed ja seega ei tasu imestada, et diiselsõiduautod hõivasid 2/3 tabelist. Väga palju võtavad enda alla ka diiselpakiautod ja ainus sadulveok saastab rohkem, kui kõik sõiduautod kokku! Ühe inimese kohta tekib aastas tahkeid osiseid: 27,48*10*365/10/30=334,34 ≈0,33 kg

      Ja nüüd... ikka see, et mis juhtuks, kui kõiki autosid oleks üks olnud!

       

      Kõige hullem saastaja, nagu eelmises tabeliski, on sadulveok. Tema järel tulevad üsna ühtlases rivis kõik teised diiselautod ning kõik autod, mille saaste on alla poole grammi kilomeetrile, on bensiinikütusel töötavad.

       

    3. Kokkuvõte

      4.

      Tegelikult polegi kokkuvõttel mingit erilist mõtet, sest vähemalt mulle ajas juba eelnev jutt hirmu peale, aga teen siiski väikese kokkuvõtte: Nagu enne öeldud näitab suurem osa saastetabeleid diisli paremaid külgi, kuid tahkeid osakesi eraldub sealt kolossaalsel hulgal. Seega ma polegi kindel kas ka teiste saasteainete kilod märgivad meile traditsioonilisi kilosid, või midagi muud, aga kokku ma liidan need ikkagi: 19,4+4+2,79+0,33=26,52 kg saasta inimese kohta aastas!!! Muidugi tuleb arvestada seda, et tahked osakesd moodustavad sellest vaid ≈ 1,244%, kuid ka siis kui inimene hingaks aastas sisse 0,33 kilo puhast sodi, oleks 10 aastaga kopsud seda täiesti täis! Nii et õnn et me kasvuhoones ei ela!;-) Nüüd ma ei taha vist enam küll isa autoga sõita... Ühesõnaga... hoidke ikka kokku, eks!?

       

      1. Allikad

Autoleht 2/02