|
/Konkursi nimi/ Autode saastekoormusest Tartu äärelinnas Martin Külvik Miina Härma Gümnaasium, 6 a klass
Tartu, märts 2002
Sissejuhatus Selle projekti tegin ma osalt küll võistlustööks, kuid tehes hakkasid mind tulemused väga huvitama, sest lugesin läbi palju erialakirjandust ja sain teda, kui suurt ohtu kujutavad autod keskkonnale ja ka inimeste tervisele. Kuna selle töö tegin ma ainult heitgaaside kohta, pole ma kuigi palju kirjutanud muudest autoliiklusega seotud ohtudest, kuid neid on tegelikult palju rohkem. Selle töö koostamisel oli palju abi Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi lektori hr. Tiit Metsvahi nõuannetest ning tema kaudu saadud kirjalikest materjalidest ja ka arvutusprogrammidest.
Ülevaateosa
1. Autode osast
linnakeskkonnas
Viimase 45 aasta jooksul on maailma sõiduautode arv kasvanud 7 miljonilt 550 miljonile. Samas suurusjärgus on tõusnud õhusaaste ja liiklusõnnetuste arv. Igal aastal sureb autoõnnetustes 300000 inimest ja vigastada umbes 1,5 miljonit inimest. Maailmas on hetkel umbes 550000000 autot, mis on koondunud 10% rahvastiku kätte, Eestis on umbes 420000 autot. CO2 (süsinikdioksiid) on inimkonna kõige enim toodetud saasteaine. Fossiilsete kütuste (naftasaadused, kivisüsi, põlevkivi, maagaas jt) põletamisel vabaneb atmosfääri igal aastal umbes 25 miljardit tonni CO2. Transpordisektorile langeb sellest ligikaudu 27%. Igasuguse põlemisprotsessi käigus vabaneb CO2 ja vett, see kuulub põlemise (oksüdeerumise) keemilisse protsessi ja ainuke võimalus CO2 tootmist vähendada on vähem põletada. Maailmas toodetakse sada korda vähem terast kui süsinikdioksiidi, sest iga terasetonni valmistamiseks kulub mitu tonni fossiilset kütust või muud energiat. Riisi, nisu ja maisi toodeti 1980. aastate lõpus üksnes 1,8 miljardit tonni. Niisiis on CO2 tootmine inimkonna suurim tööstusala. CO2-l on globaalses ilmastiku muutumises kõige suurem osa ja CO2 püsib atmosfääris üle 300 aasta. Eestis põhjustavad sõiduautod aastas ühe elaniku kohta umbes 1000 kg CO2 heitmeid. Wuppertali instituudi keskkonnaruumi kontseptsiooni järgi on säästliku arengu piirides lubatav CO2 heitmete kogus 1700 kg elaniku kohta aastas. Kui sõiduautode osaks langeb Eestis keskmiselt 20% CO2 koguheitmetest, oleks Eestis lubatav kogus 340 kg/el/a ehk peaaegu kolm korda väiksem kui praegusel hetkel. Kui autoliikluse kasvuennustustel lastakse Eestis täide minna, siis põhjustavad aastal 2010 sõiduautod elaniku kohta juba 1200 kg CO2 heitmeid aastas. Lokaalsel tasandil mõjutavad keskkonda ja inimeste tervist autokütuse põletamisest põhjustatud vingugaasi (CO), lämmastikoksiidide (NOx), osooni (O3), lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC), polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH), plii ning aerosoolosakeste heitmed. Heitgaasid tekitavad ka rahalist kahju. Järgnevas tabelis on toodud sõiduautoliikluse poolt loodusele ja inimestele tekitatud orienteeruvad kaudsed rahalised kahjud Eestis 1996. aastal mõnede atmosfääri paisatud heitmete osas.
Tabel 1. Sõiduautoliikluse poolt loodusele ja inimestele tekitatud orienteeruvad kaudsed rahalised kahjud Eestis 1996. aastal mõnede atmosfääri paisatud heitmete osas .
Peale SO2 emissioonide on sõiduautodest põhjustatud emissioonid suuremad kui paiksetest allikatest kokku paisatud saasteained, moodustades kogu õhusaaste heitmetest seega ligikaudu poole. Kui võrrelda seda tulemust 1995. aastal Keskkonnafondi laekunud saastekahju hüvitistega õhu heitmete osas, laekus paiksetest saasteallikatest hüvitisi kokku 7 821 100 kr, kusjuures pole arvestatud CO2 emissioone, ülaltoodud sõiduautode poolt tekitatud saastekahjuga (kuid ilma CO2ta) 7 389 900 kr siis võibki öelda, et need on täiesti reaalsed kahjud, mis igal aastal jäävad üksnes õhusaaste osas ühiskonnale korvamata. Oleks täiesti loogiline, et Keskkonnafondi laekuks ka liikuvate saasteallikate poolt tekitatud kahjuhüvitised. Kuid millisele institutsioonile ja kuidas peaksid laekuma kõik muud kaudsed autoliikluse kulud, on mul juba raskem öelda. Üksnes ülalolevaid tulemusi arvesse võttes saab järeldada, et kaudselt toetab ühiskond autoomanikku 1885 krooniga aastas (kui jagada saadud summa sõiduautode arvuga Eestis , see on 420 000). Kes, kus ja kui palju praegu selle eest just täpselt maksab, on raske öelda. Need summad võivad minna näiteks haigekassast astmaatikute, kopsu- ja südamehaiguste ning kopsuvähi ravimiseks, madalama põllumajandussaagi arvelt, õhusaastest kahjustatud hoonete hooldamise jms arvelt. Kuna teisi kaudseid kahjusid arvesse võttes oleks kahjusumma (Rootsi ja Soome tulemustest järeldades) kaks korda suurem, teeks see auto kohta ligi 4000 kr aastas. Selle raha eest võiks riik doteeridaautost loobujat või neid, kes autot ei kasuta. 4000 krooni eest saaks näiteks 12 kuuks prii linnasisese ühistranspordikaardi (1340 kr) + uue ratta iga kuue aasta tagant (500 kr aastas) + priipileti 6000 km läbimiseks linnavälistel sõiduliinidel. Et vähem saastada, peaks investeerima ühistransporti, sest ühte lähirongi mahub 300 inimest. Sõiduautodega liigeldes tekitaksid nad kahe kilomeetrise autoderodu. Linnasisese kiirtee ehitamine läheb maksma kilomeetri kohta kümme korda rohkem kui trammitee ehitamine. Samas aga on kiirtee läbilaskevõime 5 600 reisijat tunnis ja trammiteel 12 000. Peale selle on tramm energiasäästlik. Sõiduauto veovõime ühe inimese kohta ja ühe kilovatt-tunnise energiamääraga on 210 km, samal ajal on trammi veovõime 2 240 km. Täpselt nii nagu teede läbilaskevõime suurendamise tõttu on liiklusintensiivsus kasvanud, on teede läbilaske vähendamise abil võimalik liiklusintensiivsust ka kahandada. Teede ja linna planeerimisel on vaja siirduda teede läbilaskevõime suurendamiselt inimeste transpordivajaduse vähendamise ja vahetu juurdepääsu suunas.
Kõige säästlikuma liikumis- ja elamisviisi võid saavutada siis, kui esiteks vähendad võimalikult palju oma sõitmisvajadust (elad võimalikult lähedal oma igapäevastele sihtpunktidele) ning vahemaid (kasutad kõige lähemaid kauplusi, teenindusasutusi ja puhkekohti) ning sooritad võimalikult suurema osa käikudest jalgsi või jalgrattaga. Maismaa ühistranspordivahenditest on keskkonnasõbralikkuse järjekord niisugune: tramm, rong, metroo, troll, buss, takso. Jalgratas on ühe reisijakilomeetri kohta arvestatuna kõige energiasäästlikum liiklusvahend, millele ka rulluisutamine ja jalgsi käimine alla jäävad. NB!1-6 kilomeetristel sõitudel on jalgratas kindlalt kõige mõttekam sõiduriist. Kahjuks pole Eesti liikluskultuur kuigi kõrge või siis veel jalgrattureid arvestav. Veel vähem arvestatakse jalakäijatega, sest nemad moodustavad liikluses hukkunutest koguni 56%! Jalgrattaliikluse osatähtsus on ööpäevaste sõitude jagunemisel erinevates riikides ja linnades väga erinev. Suurim on see Hiina linnades, näiteks Tianjinis koguni 77%, Shenyangis 65%, Pekingis 48%, mõnevõrra madalam aga teistes Aasia hiigellinnades: Dhakas 40%, Tokyos 25%, Delhis 22%. Ka autoderikka Euroopa paljudes linnades on jalgrattaliiklusel üsna suur osatähtsus:Groningenis 50%, Erlangenis 26%, Odenses 25%, Kopenhaagenis ja Baselis 20%. Kuigi viimastel aastatel on ka Tallinna tänavatele ilmunud palju jalgrattureid, moodustavad jalgrattal sooritatud sõidud linnasõitudel alla ühe protsendi. Analüüsides hukkunute jagunemist erinevate lliklemismooduste vahel, tuleb tõdeda, et vaatamata jalgratturite vähesusele, moodustavad hukkunud jalgratturid kõikidest liikluses surmasaanutest koguni 11%. Sellest kõrgemad näitajad on küll Hiinas ja Indias, kuid sealses tänavapildis on jalgratas, erinevalt Euroopast, domineeriv sõiduvahend. Järelikult oleme ``parimad`` jalakäijate tapjad ja küllaltki ´´edukad´´ ka jalgratturite mõrvaritena.
Autode saastekoormusest Tartu äärelinnas
Töö eesmärk ja meetodid
Selle projekti tegin ma selleks, et saada teada, kui palju minu kodu juurest möödasõitvad autod tegelikult õhku reostavad. Tegemist on elurajooniga, kus autode liiklus on suhteliselt väike. Piltlikustamise mõttes olen püüdnud arvutada ka välja, kui palju tuleb heitgaase ühe tänava ääres elava inimese kohta. Ehk teisitisõnu, kui palju inimene heitgaase sisse hingaks, kui ta elaks suures kasvuhoones, mille sees oleks tänav koos majadega. Muidugi ei saa seda tulemust vaadata ´´kergendusega´´, sest ma tegin jälgimise üsna kõrvalisel tänaval, mille kõrvaltänaval sõidab umbes neli korda rohkem autosid. Autosid lugesin ma reedel, 15. veebruaril tipptunnil kell 16.30-17.30. Saadud tulemuste järgi tuleb välja korrutada kogusaaste erinevate näitajate järgi, korrutada see kümnega(siis saame ööpäevase koormuse), siis korrutada 365-ga, seejärel jagada kümnega(et saada kümnendik tuhandest ehk sada meetrit, mis oli jälgitava lõigu pikkus) ning seejärel veel inimeste arvuga antud piirkonnas, mille arvestasin kolmekümnele. Arvestasin heitgaaside määramise süsteemi, mis on tehtud rootslaste järgi, kuid väga Eesti olusid arvestades. Seda tööd tegin ma algul tavalise arvutiga ning hiljem hakkasin aja kokkuhoiu mõttes kasutama laptoppi. Programmidest kasutasin ma vaid Microsoft Excelit ja Wordi.
Töö tulemused
Tabel 2. Autodevoo koosseis tipptunnil 15. veebruaril 2002 kell 16.30-17.30.
Nagu teada, on Eesti levinuim auto VAZ, kuid poleks arvanud, et neid sõiduautode üldarvust nii vähe tuleb.Lääne sõiduautosid on viimasel ajal palju ostetud ja seega oli neid kõige rohkem. Hea, et ka diiselautosid juurde on tulnud. Ainus Vene pakiauto oli muidugi teada-tuntud´´pirukas´´.Lääne päritolu pakiautod olid peaaegu ainult kas Peugeot Partnerid või Boxerid.Ülejäänuid oli ootuspäraselt vähe, ent üllatas, et vene (sadul)veokeid nii vähe oli. Ikkagi Tarmeko vahetus läheduses... Arvestuse tegin ma kasutades arvestussüsteemi nimega PPEmission Mod Est. Algselt oli see kasutusel Soomes ja inglisekeelne ja see on kohandatud Eesti tingimustele Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudis. Allpool selle süsteemi inglisekeelne näide:
Eestile kohandatud variandis on sellised erinevad saasterühmad: 1)Vene sõiduauto VAZ 2)Muu vene süiduauto( ei esinenud) 3)Lääne sõiduauto katalüsaatoriga ja ilma( panin need kokku ja arvestasin keskmise ,sest välimuse järgi ei saa ju aru kumb ta siis täpselt on). 4)Lääne diiselkütusega sõiduauto. 5)Vene pakiauto 6)Lääne pakiauto katalüsaatoriga ja ilma( jälle samal põhjusel kokku pandud). 9)Suur bensiinikütusega buss 10)Väike diiselkütusega buss 11)Suur diiselkütusega buss( ei esinenud). 12)Vene bensiinikütusega veoauto 13)Vene diiselkütusega veoauto (ei esinenud) 14)Lääne diiselkütusega veoauto 15)Vene diiselkütusega sadulrong 16)Lääne diiselkütusega sadulrong
Saaste jagunemise tabel:
Saaste jagunemise tabel:
See tabel on peaaegu identne eelmisega, sest neid aineid lihtsalt tuleb kütusest välja enam- vähem võrdselt. Saastekogus ühe inimese kohta aastas on: 327,9*10*365/10/30=3989,45≈4 kg aastas inimese kohta! Ja siin jälle tabel, mis oleks siis, kõiki autosid oleks ainult üks olnud.
3.2.5 NOx g/km saastuse tabel
Ja nüüd.. minu lemmik!!!
See on minu lemmik kahe asja pärast:esiteks, on see ainus koht, kus diisli halvad küljed välja tulevad ja teiseks on sellel täiesti arusaadav nimetus.
Tabel:
Ja nüüd... ikka see, et mis juhtuks, kui kõiki autosid oleks üks olnud!
Kokkuvõte Tegelikult polegi kokkuvõttel mingit erilist mõtet, sest vähemalt mulle ajas juba eelnev jutt hirmu peale, aga teen siiski väikese kokkuvõtte: Nagu enne öeldud näitab suurem osa saastetabeleid diisli paremaid külgi, kuid tahkeid osakesi eraldub sealt kolossaalsel hulgal. Seega ma polegi kindel kas ka teiste saasteainete kilod märgivad meile traditsioonilisi kilosid, või midagi muud, aga kokku ma liidan need ikkagi: 19,4+4+2,79+0,33=26,52 kg saasta inimese kohta aastas!!! Muidugi tuleb arvestada seda, et tahked osakesd moodustavad sellest vaid ≈ 1,244%, kuid ka siis kui inimene hingaks aastas sisse 0,33 kilo puhast sodi, oleks 10 aastaga kopsud seda täiesti täis! Nii et õnn et me kasvuhoones ei ela!;-) Nüüd ma ei taha vist enam küll isa autoga sõita... Ühesõnaga... hoidke ikka kokku, eks!?
Autoleht 2/02 |