Atollid ja korallrifid

Atollid ja korallrifid esinevad soojade ja soolaste troopiliste merede päikesepaistelises madalvees. Korallriffe on mitut erinevat tüüpi. Osad korallrifid asuvad kohe rannikul, neid nimetatakse lihtsalt korallrahudeks. Suurimad korallrahud asuvad Kariibi meres ning Austraalia rannikul. Teine korallriffide tüüp paikneb rannikust sadade kilomeetrite kaugusel ja kasvab rannikuga paralleelselt, selliseid korallriffe nimetatakse vallrahudeks. Kolmas tüüp asub aga keset ookeani mõnel veealusel kõrgendikul või vulkaanil. Viimast tüüpi korallriffide kasvamisel tekib aegade jooksul lõpuks rõngassaar või saarestik ehk atoll.

Korallrifid tekivad väga omapärasel viisil, nad moodustuvad väikeste loomakeste- korall-loomade skelettidest. Need korall-loomad on peamiselt kolooniates elavad polüübid. Iga polüüp on umbes 1- 10 mm läbimõõduga. Nende keha kaitsevad õõnsad skeletid, millest moodustub sadade aastate jooksul korallrahu. Korallrahud võivad kasvada kiirusega kuni 1 cm aastas.

Koralliatollid on rõnga kujulised saared, mis moodustuvad vulkaaniliste saarte ümber kasvanud korallrahudest ja nende peale kuhjunud liivast. Rõngassaarte keskele jääb aga laguun- soolane järveke, mis on nüüd ookeanist eraldatud. Enamik atolle asub India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas. Erinevalt vallrahudest võivad atollid asuda maismaast väga kaugel. Korallatolli tekkeprotsess on järgmine:

1. Vulkaanilise tekkega saare ümber hakkavad kasvama korallid.

2. Aja jooksul hakkab saar vaikselt vajuma, kuid korallid jätkavad kasvamist.

3. Saar kaob, aga saart ümbritsenud korallatoll jääb alles. Atollile kuhjub saarest allesjäänud liiv ja tekivad saarekesed, kus hakkavad aja jooksul kasvama ka palmid ja muud taimed.

Rõngassaarte läbimõõt ulatub 0,6 km-st rohkem kui 30 km-ni. Maailma suurima atolli, Jõulusaare atolli, läbimõõt on umbes 260 km.

Vallrahud moodustuvad piki rannajoont, ranniku ja vallrahu vahele jäävat ala nimetatakse laguuniks. Vallrahu võib asuda kuni 200 km kaugusel rannajoonest. Maailma suurim vallrahu asub Austraalia idarannikul ja selle nimi on Suur Vallrahu. See on rohkem kui 2000 km pikk ja on nähtav isegi kosmosest.

Otse rannikul kasvavad korallrahud on paljudele riikidele suureks turismi- objektiks. Rikkad turistid maksavad palju raha, et saaks korallide vahel sukelduda. Kuid korallrifid on samas suureks ohuks laevaliiklusele ning osadest, eriti korallriffe täis kohtadest ei suudetud kuni eelmise sajandi alguseni läbi sõita.

Maailma populaarseimad koralliparadiisid asuvad Austraalia idarannikul ning Punases ja Kariibi meres.