Ateena olümpiamängud

1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.-15. aprillil 1896.

Olümpial osales 13 riiki (Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari, USA) ning sportlasi oli kokku 311. Naissportlased siis olümpiamängudel ei osalenud.

Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära).

Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I.

Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion.

Autasud neil olümpiamängudel olid:

esikoht - hõbemedal, diplom, Olümpiast lõigatud õlipuuoks;

teine koht - pronksmedal, diplom;

kolmas koht - diplom.

Erand: maratonijooksus kolmandana lõpetanud ungarlasele Gyula Kellnerile anti ka pronksmedal

Esimeseks olümpiavõitjaks tuli USA kolmikhüppaja James Brendan Connolly (6.04.1896).

Pärast rohkem kui saja-aastast vahet jõuab spordi suursündmus 2004. aasta augustis taas oma sünnimaale.

2004. aasta suveolümpiamängud on XXVIII olümpiaadi suveolümpiamängud. Need toimuvad 13.- 29. augustini 2004 Ateenas Kreekas. Mängude maskotid on õde-venda Athena ja Phevos.

Ateena olümpiamängudel võisteldakse 37 spordialal.

Käesoleval ajal on ROK olümpiaaladena tunnustanud 26 spordiala. Need on aerutamine, bobi-sõit, džuudo, jalgpall, jalgrattasõit, jäähoki, kelgutamine, kergejõustik, korvpall, laskmine, maadlus (klassikaline ja vabamaadlus), maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sportvõimlemine, suusatamine, sõudmine, tõstmine, uisutamine (ilu- ja kiiruisutamine), ujumine (sealhulgas vettehüpped ja veepall), vehklemine, vibulaskmine, võrkpall ja väravpall..

Nüüdseist olümpiaspordialadest on kõigi suveolümpiamängude ametlikku kavva kuulunud kergejõustik, ujumine, vehklemine ja võimlemine. Alates 1952. aastast on suveolümpiamängude kavas olnud järjepidevalt 17 ala: aerutamine, jalgpall, jalgrattasõit, kergejõustik, korvpall, laskmine, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sportvõimlemine, sõudmine, tõstmine, ujumine (sealhulgas vettehüpped ja veepall) ning vehklemine. 1972. aastast. olümpiamängudest peale kuuluvad olümpiaprogrammi kõik 26 olümpiaspordiala.

Eesti Olümpiakomitee (EOK) peasekretäri Toomas Tõnise esialgse prognoosi kohaselt osaleb Ateena olümpiamängudel 40 Eesti sportlast.

Tänaseks on A-norm täidetud kümnevõistlejatel Erki Noolel (8281),

Kristjan Rahnul (8203) ja Indrek Turil (8122), seitsmevõistleja Larissa Netšeporukil (6215), maratoonar Pavel Loskutovil (2:10.14) ning kettaheitja Aleksander Tammertil (68.48).

B-norm on täidetud kõrgushüppaja Marko Aleksejevil (2.27) ja maratoonar Jane Salumäel (2:39.36).

Erilist kahtlust pole ka selles, et normi ületavad osaviskaja Andrus Värnik ja kettaheitja Gerd Kanter.

Veel seisavad Tõnise kandidaatide nimekirjas sprinter Argo Golberg (peab kordama 100 m mullu täidetud B-normi 10,28), odaviskaja Moonika Aava (B-norm on 56.00; mullu viskas 59.45), praegu vigastatud kõrgushüppaja Kärt Siilats (B-norm 1.91; mullu 1.90), tõkkesprinterid Mirjam Liimask ja Tarmo Jallai (B-norm 13,25 ja 13,72), kolmikhüppajad Sirkka-Liisa Kivine ja Lauri Leis (14.00 ja 16.55), kaugushüppaja Kristel Berendsen (6.55) ning kuulitõukaja Taavi Peetre (20.00).

Üks koht vähem kui kergejõustiklastel on tänaseks käes sõudjatel: MMil lunastasid pileti ühepaat (Jüri Jaanson), paariskahene (Igor Kuzmin, Andrei Jämsa) ja paarisneljane (Tõnu Endrekson, Leonid Gulov, Andrei Šilin, Silver Sonntak).

Suurele koosseisule loodavad ka ujujad, kuid praeguseks on Eesti olümpianormi täitnud vaid Triin Aljand, Elina Partõka, Jana Kolukanova ja Danil Haustov.

Neist Kolukanova tänase seisuga olümpiale ei pääseks, sest kui ühel alal esindab riiki kaks sportlast, peab mõlemal olema täidetud A-norm.

Kui maadlejatel sai kõik juba klaariks — Tarvi Thombergil on olümpiapilet taskus ja kõik teised sellest lõplikult ilma -, siis enamikel aladel on lahtisi otsi palju.

Judokatest on MM-pronksiga sihil Aleksei Budõlin, ent Tõnise on kindla olümplasena arvestanud ka normist kukesammu kaugusel seisvat Indrek Pertelsoni. Dmitri Budõlini positsioon on viimaste nädalatega oluliselt murenenud, kuid Tõnise säilitab optimismi.

Jalgratturitest pole veel ainsatki olümpiakoondislast nimetatud, ent neid tuleb neli. Selleks tuleb UCI praeguses edetabelis 20. kohal seisval Eestil olla kuu lõpuks 16.-25. kohal ja raamist väljumine on sisuliselt võimatu.

Vehklejatest peavad Kaido Kaaberma ja Maarika Võsu jõudma seniste “mitteolümplaste” valikturniiril Genfis kahe parema hulka.

Viievõistleja Imre Tiidemann peaks ühel MK-etapil jõudma kahe parema sekka, ent suurem on võimalus MMil — sealt arvatakse olümplaseks üheksa senist piletita meest.

Klassi 470 purjetajad Maria Veessaarel ja Maiki Saaringul tuleb jõuda MMil nelja parema seni piletita riigi hulka.

Tõstja Andrus Utsarile, triatleet Marko Albertile ja ühele kahest naistennisistist — Kaia Kanepile või Maret Anile — peaks pääse saabuma maailma edetabeli kaudu.

Wild card loodetakse saada jahilaskja Andrei Inešinile.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee on väljendanud muret olümpiarajatiste valmimise tempo pärast. Moodustati uus korralduskomitee ning kõik ettevalmistused algasid.

Ateenast on saanud linn, mis kasutab uusimaid transpordi ja linnaplaneerimis-tehnoloogiaid. Olümpiamängudeks on valminud mõned maailma moodsaimad spordiehitised.

12. märtsil 2004 palusid olümpiamängude korraldajad NATO abi terroriaktide ärahoidmisel.

2004. aasta suveolümpiamängude olümpiatuli süüdati 25. märtsil Olümpias.

Keda huvitab, leiab 2004 ateena olümpiamängude ajakava interneti koduleheküljelt: http://www.hermann.ee/sober/Ateena2004/index.html

KASUTATUD KIRJANDUS:

1. Vikipeedia andmed; http://et.wikipedia.org/wiki/Kaasaegsed_ol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud

2. www.DELFI.ee 8. aprill 2004; http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=7589329&categoryID=7544&ndate=1081371600