ASSÜÜRIA
ÜLDISELOOMUSTUS Assüüria oli kolmas suurem kunstikeskus Ees – Aasias. Nad domineerisid Mesopotaamia aladel umbes 1000 – 610 e.Kr, Tigrise keskjooksu ja idapoolsete lisajõgede alal, nende kunst oli eriti militaarse iseloomuga. Mälestised tollest ajast on suhteliselt hästi säilinud ning seega ka palju uuritud. Kuna assüürlased olid Vana – Babüloonia pärijad, siis said nad oma vaimse kultuuri aluse just sealt. Militaarse iseloomuga kunsti tingis tugevalt despootlik riigikord, mida ei suutnud kõigutada ka arvukad rahva ülestõusud, need suruti lihtsalt julmalt võimuorganite poolt maha. Kuningad kuulutasid end jumala maapealseteks järglasteks, nende tähtsaim tugi oli sõjaline jõud. Vanaaja esimene maailmariik oligi Uus – Assüüria, sellele panid aluse Assurnasipal II ja Salmanassar III, kes alustasid ulatuslikke sõjaretki Süüriasse ja Põhja – Mesopotaamiasse. 8. saj. II poolel ja 7. saj. I poolel e.Kr., Tiglatpilesar III, Salmanassar V, Sargon II, Sanheribi ja Assarhaddoni ajal, vallutati kogu Mesopotaamia, osa Väike- Aasiat, Süüria, Palestiina ja lühikeseks ajaks ka Egiptus Siiski pidasid Asüüria valitsejad oluliseks haridust. Assurbanipal ja Nabopolassar kogusid vanaaja kultuurivarasid, nad rajasid suuri kiilkirjaplaatide raamatukogusid, tänu millele me teame suhteliselt palju assüürlastest ja üldse vanaajast. ARHITEKTUUR Assüürlaste ja ka kogu Mesopotaamia ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja paleed ning linnade kindlustused. Kuna neil aladel ei leidunud eriti head looduslikku ehitusmaterjali – kivi – siis ehitati palju päikese käes kuivatatud savitelliseid, mis ei olnud aga eriti vastupidavad – paljudest ehitistest ongi järgi jäänud vaid vormita savi- ja mullahunnikud. Seetõttu on suudetud ehitiste põhiplaanid paika panna vaid mujalt toodud kivist detailide nagu uksepiidad, sambad jms abil. Assüürlased tundsid suurepäraselt võlvi, sambaid kasutati siiski harva. Pea kõik kiviehitised olid kindlustatud. ANU – ADAD’I TEMPEL Templid ei olnud lihtsalt pühamud, vadi tegelikult kogu elu keskused. Sinna juurde kuulusid sageli töökojad, laod ja tööruumid. Näitena Assüüria templitest toome Anu – Adad templi, mis oli ühendatud valitseja Sargoni paleega. Anu Adadi tempel oli tavaline tsikraadikujuline tempel, mis koosnes suurest siseõust, mida ümbritsesid hiigelsuured väravad ja kaks tsikuraaditorni. Tornid olid teravatipuliste küngaste sarnased, suurte kivimassiividega. Kõike seda ümbritses omakorda veel kõrge massiivne müür, mille kaudu tõusid preestrid ülemistele terrassidele, kus toimusid assüürlaste rituaalsed tseremooniad. Seal ennustati ka tähtede abil tulevikku. Välisilmes tegelikult ei rõhutata midagi, isegi tsikuraaditornid sulavad kokku müüridega.
SARGONI PALEE Valitseja Sargoni paleest, millega oli ühendatud eelpool kirjeldatud Anu – Adadi tempel, on säilinud vaid alusmüürid. Kuid kuna selles võimsa lossi kohta on palju muistseid kirjeldusi, siis on suudetud üsna täpselt paika panna selle ehitise põhiplaan. Sargoni palee asus hiigelsuurel kuhjatisel linnamüüri ääres. Kokku hõlmas ehitis 100 000 ruutmeetrit, loendatud on 210 ruumi ning 30 õue. Välisilmes oli palju torne ja sakmeid, kirjelduste põhjal sädeles kullas, hõbedas ja teistes rohketes värvides. Müürid olid kõik erivärvilised, neid katsid kuldsed sibulkuplid. Ehitusstiilist võime öelda, et tegu oli hiigelsuure neljakorruselise majaga, millel ei olnud uksi, aknaid ning praktiliselt mitte mingisuguseid arhitektuurilisi liigendusi. Müüride kõrgus vastas tänapäeva kaheksakorruselise majale. Palee peavärava juurde viis lai paljuastmeline trepp, kuhu enamasti kogunesid alamad oma palvetega valitsejale. Väravad olid eriti kindlustatud ning jätsid väga militaarse mulje. Mõlemal pool sissepääsu seisid nagu valvurid härjakehadega, kotkatiibadega, lõvisabadega ning metsikult vaatavate suurte silmadega habemike meeste peadega fantastilised loomad. Sageli seisis nende kõrval ka assüürlaste rahvuskangelane Gilgameš koos lõviga. Väikesed kitsad lossiehitised piirasid 25-hektarilist siseõu, mida valgustasid lõunapäikese eredad kiired. Ruumid olis kõik jaotatud nii, et alamad peavad enne troonsaali jõudmist läbima mitmed ruumid ja õud. See rõhutas veelgi assüürlaste despootlikku valitsemisviisi, üritades nii näidata valitseja võimsust. RELJEEFID Assurnasirpal II oli esimene valitseja, kes hakkas Assüüria paleede müüre katma ulatuslike reljeefidega (u. 9. saj. e.Kr). Hiljem on neid leitud ka Sanheribi palee seintelt (8. – 7. saj. e.Kr.). Teostuselt on need ülimalt meisterlikud, kuid arvata on, et kunstnikud ei hoolinud näiteks kannatajate piinadest. Kõige tähtsam oli kuningas! Jällegi despootliku ühiskonna tunnus. 8. saj. tippsaavutusteks on Assurbanipali palee metsloomade reljeefkujud Ninives – "Surev Emalõvi", "Verd sülitav lõvi" jt. Reljeefid kujutavad ainult pilte, kus ülistatakse valitsejaid ja nende lähedasi. Peamiselt võib neilt näha:
Kõik see ülistab despootlikku kuningat. Vahel harva võib kohata ka igapäevaelu ning lahinguks valmistumist. Tihti on kujutatud ka kuninga ja tema õukonna audientsi või pidulikku sündmust. Võimas suur kogu istub troonil, teda ümbritsevad tiivulised habemetega geeniused ning arvukad relvastatud suurte lihastega võimsad ihukaitsjad. Paremal ja vasemal on näha vange ja metsikuid võõramaalaseid, kes kõik toovad kuningale kallihinnalisi kinke. Puhkehetkedel magab valitseja toredal asemel palmide varjus, ümberringi lehvikutega teenrid ja harfimängijad. Üsna tavaline oli ka kuninga kujutamine jahiretkel ning võitlemas lõviga, keda ta ühte kõrva pidi kinni hoidis. Tavainimesed sulasid peaaegu eranditult halli massi. Kunstist tuntakse ka skulptuuri väikevorme ja silinderpitsateid. Esimesed reljeefidega obeliskid ja altarid ning Tukulti – Ninurta I palee seinamaalid pärinevad teisest aastatuhandest. Kõrvuti raidkunstiga tegeleti ka metallplastikaga (Balavati Salmanassari värava pronksreljeefid 13. saj. e.Kr.) ja elevandiluu nikerdustega (teoseid leitud Nimrudist). Rõivaste kujutus kunstis osutab arenenud tekstiilikunstile. Peale Assurbanipali surma u. 627 e.Kr. hakkas suurriik aga lagunema. Liitunud Babüloonia ja Meedia vallutasid 612 e.Kr Ninive ja hävitasid Assüüria riigi 605. aastal e.Kr.
KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 1. kd. |