"Efesose Artemise tempel on ainus
            jumalate eluase maa peal."

Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna.

Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalannahiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ja meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui kaugelt.

Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid. Ristkülikukujuline tempel oli 52 m (170 jalga) lai ja 112 m (366 jalga) pikk. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m (65 jalga) ja läbimõõduga 3 m (10 jalga) asetsesid paralleelselt templi seintega. Pärast seda, kui templi vundament oli rajatud ja põrand ehitatud, hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama. Raskete kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui ehitise ilme hakkas juba kujunema, püstitati tema ümber tellingud.

Templil oli 127 sammast. Neid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid. Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa. Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega.