Koostas: Erik Salm

Aristoteles

Sündis arsti perekonnas ja Stageiras, õppis Ateenas Platoni juures ja oli hiljem Aleksander Suure kasvataja. Aristoteles (384-322 eKr) oli Platoni õpilastest kuulsaim. 335 a eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles ei leppinud mitmete Platoni seisukohtadega. Näiteks pidas ta ekslikuks tema õpetust ideedest. Samal ajal pööras ta Platonist sootuks rohkem tähelepanu looduse tundmaõppimisele.

Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt.

Aristoteles leidis, et millegi uurimiseks tuleb kõigepealt õppida õigesti mõtlema. Ta koostas õigete järelduste tegemise ehk loogika reeglid. Aristoteles näitas, kuidas kahest väitest võib vältimatult järelduda kolmas. Näiteks kui me teame, et ,,inimene on mõistusega olevus’’ ja et ,,Sokrates on inimene’’, siis järeldub sellest, et ,,Sokrates on mõistusega olevus’’. Loomulikult polnud õige järeldamine kreeklastele tundmatu varemgi, kuid Aristoteles oli esimene, kes need reeglid sõnastas ja kirja pani.

Väga suurt huvi tundis Aristoteles elava looduse, eriti loomade vastu. Nende kohta kirjutas ta mitu raamatut. Tema tähtsamad teosed on ,,Metafüüsika’’, ,,Kategooriad’’, ,,Esimene analüütika’’, ,,Teine analüütika’’, ,,Organon’’, ,,Füüsika’’ jm. Ta uuris ilmastikku ja taevakehade liikumist. Seejuures uskus ta, nagu mitmedki teised filosoofid, et Maa on kerakujuline ja et Päike, planeedid ning tähed tiirlevad ümber maakera. Aristoteles kirjutas ka teatrist, kirjandusest ja riigivalitsemisest. Parim riigikord oli tema meelest midagi aristokraatia ja demokraatia vahepealset. Ta pooldas sellist riigivormi, mis ei luba kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Sellisteks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Riiki peaksid juhtima rikkad ja keskmiselt jõukad mehed. Päris vaesed polnud Aristotelese arvates korralikuks riigivalitsemiseks aga võimelised ja nad tuli tema meelest kodanikuõigusest ilma jätta.

Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises. Ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti.

Aristotelese õpetus avaldas järelpõlvedele väga suurt mõju. Eriti põhjalikult uuriti tema teoseid keskajal. Siis usuti, et neid on kirjas peaaegu kogu tarkus, mida inimkonnal tarvis läheb.

Kasutatud kirjandus:

1. 6. kl. ajalooõpik ,,Vanaaeg’’ Mait Kõiv lk 165-166
2. Eesti Entsüklopeedia 1. kd. lk 294-295