|
ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD
Sissejuhatus Praegusel ajal on olümpiamängud suurimad rahvusvahelised spordivõistlused. Ka praegu peetakse olümpiamänge iga nelja aasta tagant. Mängude vahelist ajavahemikku nimetati olümpiaadiks. Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Olümpiamängud saidki oma alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiik- olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid ka tol ajal iga nelja aasta tagant. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid. Alates neljandast sajandist e. Kr. esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad. Antiikolümpiamängud Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste, olümpiavõitjate ja jumalate kujude ja muude kunstiteoste pärast osutus Olümpia hiljem järeltulevate põlvede jaoks Vana-Kreeka kultuuri varamuks. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks katkestati Kreekas sõjad. Antiikajal toimusid olümpiamängud 293 korral. Kui Rooma kehtestas Kreekas oma ülemvõimu, hakkas olümpiamängude üllas mõte kaduma. Rooma keiser Theodosius keelas kõik paganlikud pidustused, sealhulgas ka olümpiamängud. Olümpiaehitised rüüstati. 19. sajandi keskel tärkas Kreekas olümpiamängude elustamise mõte. Seda ellu viies pani prantsuse pedagoog P. de Coubertin aluse nüüdisaegsele olümpialiikumisele, mille eesmärk on arendada noortes inimestes kauneid kehalisi ning kõlbelisi omadusi, kasvatada riikide ja rahvaste vahelist austust ja heasoovlikust ning kaasa aidata parema, sõdadeta maailma loomisele.
Kokkuvõte Pärast Caironeia lahingut olid Kreeka linnriigid oma sõltumatusest küll ilma jäänud, kuid Kreeka kultuur selle läbi oma tähtsust ei kaotanud. Tolleks ajaks oli kreeklastel kultuurivallas juba väga suuri saavutusi ja see areng jätkus. Nii oli lugu ka olümpiamängudega. Mänge peeti peajumal Zeusi pühas paigas Olümpias. Sinna tuli hulgaliselt pealtvaatajaid ja kultuuritegelasi. Sel ajal ohverdati jumalatele palju. Olümpiamängud olid kõige tähtsamad ja suurejoonelisemad ülekreekalised pidustused. Kreeklased tundsid nende üle suurt uhkust ja jätkasid nende korraldamist ka pärast iseseisvuse lõppu. Alles aastal 394 peale Kristust keelustati olümpiamängud.
Kasutatud kirjandus:
|