koostanud Risto Uustal

Aleksei Nikolajevitš Tolstoi on väljapaistev vene kirjanik, kes on andnud suurepärase panuse meie kodumaa kultuuri varasalve. Ta tuli nõukogude kirjandusse oma erilist, keerulist teed kaudu ja leidis seal õigusega kindla koha kaasaja parima sõnameistrina.

A. N. Tolstoi looming on kujunenud kahe epohhi künnisel. Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon tähistas põhilist murrangut meie maa ja kogu inimkonna ajaloos. 1917. aasta oktoobrist peale jagunes maailm kahte — sotsialistlikusse ja kapitalistlikusse — leeri. Uue ja vana maailma võitlus on leidnud omapärase, sügava kajastuse kirjaniku loomingus. Ta loominguliste otsingute keerukas tee, sageli täis vastuolusid, on ülimal määral õpetlik. Mitte kohe, kuid tagasipööramatult läks A. N. Tolstoi revolutsiooni poolele, astus sotsialistliku kultuuri ehitajate ja kaitsjate ridadesse. Kirjanik ise on korduvalt rääkinud Suure Oktoobrirevolutsiooni ja nõukogude tegelikkuse otsustavast mõjust ta kirjanduslikud loomingule.

Väljapaistva kunstnikuna lõi A. N. Tolstoi teosed, mis on väga mitmekesised žanri, temaatika ja sisu poolest. Ta triloogia «Kannatuste rada», romaan «Peeter Esimene» ja teised teosed on õigusega pälvinud rahva tunnustuse, on saanud miljonite lugejate lemmikraamatuteks, kuuluvad nõukogude kirjanduse kullafondi.

A. N. Tolstoi on palju ära teinud ka teaduslik-fantastilise romaani alal. Romaani «Aeliita», mis ilmus trükis 1922. aastal, võib tegelikult pidada nõukogude teaduslik-fantastilise kirjanduse esikteoseks. Mõni aeg hiljem, 1925.—1926. aastail avaldatakse ühes ajakirjas «Insener Garini hüperboloid». Just need teosed panid alguse nõukogude teaduslik-ilukirjanduslikule fantastikale, millel on omad selgesti väljakujunenud jooned.

Teaduslik-fantastiliste teoste süžeed ehitatakse tavaliselt üles inimese kokkupõrkele loodusega, nad avavad lugejale uute teaduslike ja tehniliste leiutuste põneva maailma.

Seejuures aga tõsteti enamikes sedalaadi teostes mineviku kirjanduses harilikult esile kangelane, kes seisis kaugel ühiskondlikest huvidest ja otsekui reeglina — konfliktis tegelikkusega.

Nõukogude kirjanduses seatakse esikohale teistsugune kangelane —, uue ühiskonna inimene, kes peab end oma rahva lahutamatuks osaks, kelle elu ja tegevuse peamiseks eesmärgiks on oma sotsialistliku kodumaa teenimine.

A. N. Tolstoi romaanides võib juba märgata nõukogude teaduslikfantastilise kirjanduse uue kangelase - jooni revolutsioonivõitlejate Gussevi («Aeliita») ja Selga («Insener Garini hüperboloid») näol. Ühtaegu tõukab kirjanik troonilt traditsioonilisi üksikkangelasi, keda rusub ümbritsev ühiskond, kisub neilt maha romantika-oreooli A. N. Tolstoi teoste paatos seisab kangelaste püüdlustes olla oma rahvaga, oma kodumaaga, luua uut elu.

A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilised teosed omavad kunstilisest küljest samasuguseid jooni, mis on iseloomulikud kirjaniku kogu loomingule. Teaduslik-fantastiline süžee A. N. Tolstoi teostes sulab orgaaniliselt kokku kogu teose realistliku koloriidiga, mis paistab silma sotsiaal-filosoofilise teema laiapiirilise asetuse, kangelaste sotsiaalpsühholoogilise karakteristika mitmekülgsuse ja peenuse poolest Seda määravad ära A. N. Tolstoi loomingu üldised põhimõtted. Talle on iseloomulik tähtsate ühiskondlike sündmuste laialdane eepiline reprodutseerimine.

A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilistele romaanidele on omane keerukas haarav intriig, konfliktide teravus, tegevuse dünaamilisus. Kirjanik on osanud oma teoseid tõeliselt huvitavaks teha, mille tulemusena on nad võitnud lugejate poolehoiu.

Romaan «Aeliita» on üles ehitatud huvitavale seikluslikule intriigile, planeetidevahelise ühenduse haaravale tehnilisele probleemile.

Romaani peakangelane Gussev on energiline vene inimene, kes viib Marsi rõhutud rahva ülestõusule. Temaga algab galerii A. N. Tolstoi poolt järgnevatel aastatel loodud kartmatute, vabadustarmastavate revolutsioonivõitlejate kujudest. Gussev on autorile kallis kui kaasmaalane, kes ihkas nii väga kodumaale jõuda. Kodumaaigatsus läbib kogu romaani. Just see tunne määrab kindlaks teose poliitilise sisu, ta realistlikke jooni.

Kõhkleva, esialgu ainult oma eluteed kindlaks määrava inimese kuju on andnud A. N. Tolstoi romaani «Aeliita» teise kangelase — insener Lossi — näol. Individualist Loss laseb ennast Gussevi sihikindlast iseloomust mõjutada, kuid ühtlasi vaevavad teda paljud kõhklused ja ta on tulvi! armastust Aeliita vastu.

Lossile näib, et ainult armastus annab elule sihikindluse ja õnne. Loss tunneb, et ta on üksi ja kaitsetu ega suuda veel jäägitult liituda rahvaga, pühendada ennast ühiskondlikule tegevusele. Siin puudutab kirjanik tollal väga tähtsat intelligentsi ja revolutsiooni vahelist probleemi. Lossi tunded ei ole veel kooskõlas ta mõistusega, mis on leidmas juba teed toe juurde. Kõige kindlam ja tugevam on ustavus ema kodumaale, ühtekuuluvus oma rahvaga, kinnitab A. N. Tolstoi.

Romaanil «Insener Garini hüperboloid» ja sellele lähedasel jutustusel «Viie liit» on ühine sisemine teema ja eredalt väljendatud omapära. Tähtsale ja aktuaalsele poliitilisele teemale lisandub neis teostes seikluslik süžee, haarav sotsiaalne ja teaduslik fantastika. «Insener Garini hüperboloidi» peamotiiviks on: kirjeldada teaduse saatust kaasaegses kapitalistlikus ühiskonnas, paljastada kodanlikus tegelikkuses väljakujunenud «tugeva isiksuse» tüüpi ja kapitalistlike monopolide ladviku taotlusi piiramatu diktatuuri kehtestamiseks maailma üle. Romaan paistab silma oma keeruka seikluslik-fantastilise intriigiga. Ühtlasi aga on sellele teosele antud ka tõsine sotsiaalne sisu. Kõige väärtuslikumaks selles romaanis võib pidada Ameerika ja Euroopa kapitalistlike monopolide pahaendelise tegevuse kujutamist. Miljonär Kolling mobiliseerib võitluseks sotsialismimaa vastu reaktsiooni tumedad jõud. Selle keemiakuninga kuju on maalitud piitsutava satiirilise jõuga. Revolutsioonilise liikumise mahasurumises näeb Rolling võimalust piiramatuks ekspansiooniks, valitsemiseks kogu maailma üle.

Tõepäraselt kujutab romaani autor teaduse saatust kapitalistlikus ühiskonnas. Insener Garini leiutis satub kapitalistlike monopolide kätte, kes käsutavad seda omakasupüüdlikel, hävitamise eesmärkidel.

A. N. Tolstoi annab paljastava pildi kõiksuguste kapitalistlike monopolide, kompaniide ja aktsiaseltside tegevuse hiiglaslikust ulatusest, sellest, kuidas nad valmistavad ette uut maailmasõda, mille eesmärgiks on käputäie finantsmagnaatide diktatuuri kehtestamine. Firma «Anilin-Rolling» on välja sirutanud oma kombitsad üle kogu Euroopa, tuues endaga kaasa hävingu ja laose. Kunstniku poolt kolmekümne aasta eest maalitud pilt ennetab paljudes joontes tänapäeva kapitalistlikku Euroopat, mille võimumehed on dollarite eest reetnud oma rahvaste huve.

On iseloomulik, et A. N. Tolstoi teostes inimesed, kes pretendeerivad maailmavalitsemisele, ei paista välja erilise intellektuaalse jõu, andekuse, silmapaistvate mõtete ega millegi muu poolest, mis annaks neile õiguse inimeste tähelepanu võita, võimule saada. Ükski neist ei suuda anda inimestele midagi positiivset, nad ei ole võimelised millegagi rikastama teadust ega kultuuri, jätma ajalukku eredaid jälgi. Otsekui reeglina on nad keskpärased, piiratud mõistusega inimesed, kes vahetevahel, üksi olles tajuvad oma tühisust, kuid just sellepärast vihkavad inimesi, kõike seda, mis on tõeliselt andekas, õilis ja helge. On päris loomulik, et seesuguste juhusteotsijate iseloomulikuks jooneks on ülimal määral arenenud võime spekulatiivseteks mahhinatsioonideks, miljonite inimeste paljaksriisumiseks, oskus luua relvi, mida võib käsutada inimeste hävitamiseks ja vägivallaks.

A. N. Tolstoi on andnud kapitalistliku maailma kujutise eredate, meeldejäävate karakteristikate kaudu, millede teravmeelsus on kooskõlas hävitava satiiri jõuga. Kodanliku läänemaailma kriitilisel kujutamisel järgis A. N. Tolstoi realismi eesrindlike klassikute traditsioone, kes avasid paljastatava nähtuse olemust teravdatud satiiriliste kujude abil.

Väga veenvalt rõhutab kirjanik rahvaste alistamatust, kõikide imperialistlike avantüristide hukkumise vältimatust. Maailma saatuse üle otsustab lõpuks töötav rahvas. Tõepärane on romaani lõpp, mis näitab kõikide maailmavallutamiskatsete nurjumist ja rahvaste võimsust.

A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilised teosed paistavad silma talle omase kõrge kunstimeisterlikkuse poolest. A. N. Tolstoi kunst väljendub kõige täiuslikumalt kõigepealt kujude plastilises väljajoonistamises, oskuses esitada neid nagu elavatena oma ilmekuse ja selgusega. Kujude reljeefsus sulab tal ühte värvirikkusega. Nii portreede, maastike kui ka olukordade kirjeldamisel maalib kirjanik nähtusi nende elulises täisverelisuses suure, küpse kunstniku hoole ja nõudlikkusega.

Romaanides «Aeliita» ja «Insener Garini hüperboloid» ilmneb omapäraselt A. N. Tolstoi loomingu mitmekülgsus, ta tõsine huvi kaasaja probleemide vastu, ta püüe valgustada kõiki eluavaldusi, väljendada kunstiliste vahendite abil oma arvamine teravate ühiskondlike küsimuste kohta.

A. N. Tolstoi teostes on tõepäraselt kujutatud inimeste võitlust tõelise progressi eest ühiskondliku elu, teaduse ja tehnika aladel. Seda võitlust kujutab ta teravate ja pinevate konfliktide, ägeda klassivõitluse kaudu. Kuid kogu A. N. Tolstoi looming on tulvil optimismi.

Seesuguselt ilmutab ennast A. N. Tolstoi anne ta teaduslik-fantastilistes teostes, mis on täis inimmõistuse võimsuse kinnitamise paatost, teaduse- ja tehnikaalaste senitundmatute uute leiutiste ettenägelikkust. Vägilaslik hoogne loominguline tegevus meie maal, elluviidavate plaanide seninähtamatud mõõtmed loovad A. N. Tolstoi arvates eriti soodsaid eeldusi nõukogude teaduslik-fantastilise romaani arenguks.

A. N. Tolstoi arvates ei saa valgustada teaduslikke ja tehnilisi probleeme, ei saa olla fantaasia lendu nõukogude kirjanike teostes väljaspool nende tegevuse patriootilisi ülesandeid. A. N. Tolstoi julgeid unistusi tiivustas ta sügav usk revolutsiooni läbi vabaks saanud rahva loomingulisse jõusse ja geniaalsusesse, sotsialistliku kodumaa suurepärasesse tulevikku.