koostanud Risto Uustal

Kirjanik Aleksandr Avdejenko on sündinud 1908. aastal Donbassis, suures töölisperekonnas: tema isa, vennad ja õed töötasid aastaid Makejevka metallurgiatehase valutsehhides. Esimese maailmasõja aastail ja alanud laose ning nälja perioodil lagunes suur ja sõbralik perekond ning poissi tabas raske saatus: ta pidi elama seal, kus juhtus, võõraste inimeste juures, lahtise taeva all ning tihti nälgides. Nii möödusid tema lapsepõlv ja poisiiga, mida ta hiljem ühes oma raamatus kirjeldab.

Kirjaniku noorusaeg oli töörohke. Ta kaevas sütt Donbassi kaevandustes, töötas metallurgiatehase valtsimispingil, kaevanduste ja tehaste ajalehtede juures, võttis osa Magnitogorski ehitamisest. Kahekümne kahe aastaselt, kui ta töötas vedurijuhina, kirjutas A. O. Avdejenko oma esimese raamatu «Ma armastan». See oli suurel määral autobiograafiline teos kirjaniku lapsepõlvest, revolutsioonieelsete kaevurite ja metallurgiatööliste saatusest, nõukogude tööliste õnnelikust noorusest, esimese viisaastaku loojatest, Magnitogorski, nõukogude musta metallurgia pealinna ehitajatest. Seda raamatut on korduvalt välja antud Nõukogude Liidus, samuti aga ka paljudes Euroopa maades ja Hiinas, Jaapanis ning Ameerikas.

Kolmekümnendate aastate teisel poolel avaldas A. Avdejenko oma järgmise teose «Saatus» — romaani inimestest, kes ehitasid Magnitogorski. Järgnevatel aastatel kirjutas ta romaanid ja jutustused «Suur perekond», «Minu sõbra päevik», «Töö», samuti novelle, näidendeid ja kinostsenaariume.

Suure Isamaasõja aastail oli A. Avdejenko korrespondendiks armee- ja rindeajalehtede ning ajalehe «Krasnaja Zvezda» juures. Teda autasustati ordenite ja medalitega.

Tema jutustus «Tisza kaldal» ilmus 1954. aastal ning see võeti noorte lugejate poolt soojalt vastu. «Mägede kevad» on selle jutustuse järg.