Koostas: Erik Salm

Aleksander Suur

Aleksander Suur on kogu maailma ajaloo kõige edukam väejuht. Mitte keegi teine pole ühe sõjaretkega suutnud vallutada nii ulatuslikku maa-ala. Ning seejuures ei kaotanud Aleksander kogu elu jooksul mitte ainsatki lahingut. Jääb vaid küsida, mida oleks ta suutnud korda saata siis, kui ta poleks nii noorelt surnud.

Juba sündimisest saadik näis Aleksandri juures kõik viitavat suurele tulevikule. Ta oli erakordselt suursugust päritolu, lugedes ennast ema poolt Achilleuse ja isa poolt Heraklese järeltulijaks. Sel ööl, kui Aleksander sündis, põles Väike-Aasia rannikul Efesose linnas maha muistne jumalanna Artemise tempel, mida kreeklased pidasid üheks maailmaimeks. Selle järgi ennustati, et Aasiale on saabumas rasked ajad. Samal päeval sai Aleksandri isa Philippos II teate oma vägede võidust sõjas ühe naaberrahva üle ja samuti sellest, et tema neljahobuserakend on tulnud olümpiamängudel võitjaks. Mõlemad ended kuulutasid Philippose vastsündinud pojale suurt tulevikku.

Nooruses oli Aleksander rohkem ema kui isa mõju all. Suhted isaga olid vahetevahel koguni päris teravad. Asi oli selles, et kuigi Aleksandri ema Olympias oli noor ja kaunis, ei hoolinud Philippos temast eriti, vaid veetis aega meelsasti paljude teiste naiste seltsis. Aleksander pidas seda aga ülekohtuseks ja hoidis vanematevahelistes tülides ikka ema poole. Ja eks püüdis Olympias oma noort poega vahel ka sihilikult mehe vastu ära kasutada. Poisieas armastas Aleksander väga ratsutada. Juba noorukina olevat Aleksander ise taltsutanud oma hilisema lahinguratsu Bukephalase. Buhephalast peeti ratsutamise jaoks liiga metsikuks ja kui Aleksander vastu kõikide ootusi taltsutamisega hakkama sai, olevat Philippos öelnud, et ta peab endale uue riigi otsima, sest nähtavasti jääb Makedoonia talle kitsaks.

Samal ajal hoolitses Philippos ka oma poja hariduse eest ja palkas kasvatajateks tuntud õpetlasi. Kui Aleksander oli saanud 13-aastaseks, asus teda õpetama kuulus filosoof Aristoteles. Aristotelese käe all õppis Aleksander põhjalikult tundma ja sügavalt austama kreeka kultuuri. Tema lemmikraamatuks sai Homerose ,,Ilias’’ ja lemmikkangelaseks Achilleus. Oli see ju ka tema emapoolne esiisa. Hiljem, kui Aleksander alustas retke Aasiasse, külastas ta kõigepealt muistse Trooja varemeid. Seal ohverdas ta jumalatele ja käis Achilleuse arvataval haual.

Hiljem, oma sõjaretkedel, paistis Aleksander silma erakordse otsusekindluse ja vaprusega. Vahel on talle koguni ette heidetud, et ta riskis liigselt oma eluga, kuid sõdurites tekitas see ainult austust ja imetlust. Aleksandri võime leida igas olukorras kiiresti sobiv lahendus ilmneb hästi ka ühes tuntud loos. Kui Aleksander jõudis oma väega muistsesse Väike-Aasia linna Gordioni, näidati talle linna keskväljakul seisvat vana sõjavankrit, mille küljes oli väga keerulise umbsõlmega köis. Oraakel oli ennustanud, et kes suudab selle köie lahti harutada, saab kogu Aasia valitsejaks. Loomulikult püüdis Aleksander sõlme lahti teha, kuid ei saanud enda ja kaaskondlaste meelehärmiks sellega kuidagi hakkama. Et piinlikust olukorrast välja tulla, haaras ta mõõga ja raius köie lihtsalt läbi. Oraakli ennustus läks sellegipoolest täide. Sellest juhtumisest tuleneb ütlus ,,Gordioni sõlme läbi raiuma’’, millega mõeldakse mõne keerulise probleemi kiiret ja otsustavat lahendamist.

Ta kuulutas enda Ahhemeniidide järglaseks ja Aasia valitsejaks, võttis omaks pärsia kombed ja nõudis enda jumalikku austamist nagu idamaine monarh. Aleksandri sisemise ühtsuseta hiigelriik lagunes pärast tema surma, kuid vallutustega kaasnenud linnade rajamine (üle 70) ning kreeklaste ja makedoonlaste rändamine itta elavdasid Kreeka ja Idamaade suhtlemist. Algas hellenismi ajajärk.

Kasutatud kirjandus:

1. 6. klassi ajalooõpik ,,Vanaaeg’’ Mait Kõiv lk 169-170
2. Eesti Entsüklopeedia 1. kd. lk 136