Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Temperatuuri, mille juures aine sulab, nim selle aine sulamistemperatuuriks.

Aine sulamisel kulub energiat, kuna sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus ja selleks kulub energiat. Aine sulamisel suureneb aine potentsiaalne energia, aga ei muutu temperatuur. Sulamisel aineosakest kiirus(kineetiline energia) ei kasva, aga muutub liikumise iseloom. Aine sulab ja tahkub ühel ja samal temperatuuril, kuna tahkes aines osakesed ainult võnguvad, aga vedelas olekus võivad need vabalt liikuda. Tahkumisel vabaneb energiat, kuna toimub sulamisele vastupidine protsess ja aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi (seejuures vabaneb soojushulk, mis on võrdeline aine sulamiseks kulunud soojushulgaga). Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamissoojus on füüsikaline suurus. Sulamissoojus=sulamiseks vajalik soojushulk/aine mass =Q/m Sulamissoojuse ühik on 1 J/kg Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Ainekoguse sulamiseks kuluv või tahkestumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine erisoojusega ja aine massiga

Aur on väikeste veepiiskade kogum, mis on nähtamatu, puutub õhuga kokku ja jahtub. Jahtumisel koguneb osa veeaurust piiskadesse e. kondenseerub. Ka udu koosneb väikestest veepiiskadest. Vedeliku aurumise kiirus sõltub: õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist, ainest. Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nim. aurumiseks. Mida rohkem on õhus vee auru, seda niiskem on õhk. Vedelikku tagasi pöörduvate osakeste arv sõltub sellest, kui palju neid õhus juba on (õhuniiskusest). Vedeliku temperatuurist sõltub, kuna: aineosakesed mõjutavad üksteist. Vedelikust välja lendavat osakest tõmbavad teised osakesed vedelikku tagasi. Teiste osakeste kütkeist pääsemiseks peab tegema tööd (kin.en. arvel). Kui osakeste kiirus on väike, on väike ka selle kin.en ja osake ei suuda vedelikust lahkumiseks vajalikku tööd teha: 20^o juures peab kin.en. olema 5,6x10^-20J-2200m/s. Seega saavad vedelikust väljuda vaid kiiremini kui 2200m/s liikuvad molekulid. Mida soojem vedelik, seda rohkem osakesi, mis suudavad vedelikust lahkuda. Erinevad ained auruvad eri kiirusega. Kui pärast suplust ihu mitte kuivatada, hakkab meil külm, kuna aurumisel vedelik jahtub. Kuna aurumisel lahkuvad vedelikust kiiremini liikuvad osakesed, siis jäävad vedelikku alles aeglasemad ning keskmine osakeste kiirus väheneb- jahtumine. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nim aurustumissoojuseks. Aurustumissoojus on füüsikaline suurus. Aurustumissoojus=aine aurustumiseks vajalik soojushulk/aine mass Aurustumissoojust tähistatakse tähega L. L=Q/m Aurustumissoojuse ühik on 1J/kg. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist. Vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril nim. keemissoojuseks. Kondenseerumine on aurumise pöördprotsess. Auru kondenseerumisel vabanev soojushulk on võrdne aurustumisel neeldunud soojushulgaga (auruva vedeliku ja kondenseerunud vedeliku temperatuurid peavad olema võrdsed). Tahkete ainete aurumist nim sublimeerumiseks. Ainekoguse aurustumiseks kuluv või kondenseerumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine aurustumissoojusega antud temperatuuril ja aine massiga:Q=Lm. Norm õhuniiskus on 11 g veeauru kuupmeetris (3kuiv, 19 niiske).

Soojenedes tekivad õhumullid anuma seintele ja pinnale jõudes lõhkedes kahisevad, aga keedes on mullid suured ja pinnal lõhkedes mulisevad. Keemistemperatuur sõltub rõhust vedeliku pinna kohal.

Päikesekollektor. Sooja vee saamiseks ja hoonete kütmiseks saab kas kevadel ja sügisel otsest päikesekiirgust. Lõunapoolsele katusele paigutatakse klaasidega kaetud kastid, milles on mustaks värvitud torud. Torudes soojenenud vesi suunatakse pumba abil boilerispiraali ja sealt tagasi katusele.

Külmkapp. Auru tugevalt kokku surumine on gaasi veeldamine (selleks kasutatakse kompressorit). Külmkapis kas. vedelikku, mis kergesti aurustub ja mille aurud kokkusurumisel taas hõlpsasti veelduvad. Vedeliku aurustumine toimub aurustis. Aurusti ühe osa mood. külmkapi seinas olev torustik. Selles torusitkus on tugevalt jahtunud aur (mitukümmend kraadi alla nulli). Aur jahutab ja mõningal määral soojendab külmkapi sisemust. Edasi siirdub aur kompressorisse, mis surub auru niivõrd kokku, et see veeldub. Veeldumisel eraldub soojust ning tekkinud vedelik soojeneb. Nüüd juhitakse soe vedelik külmkapi tagaseinas olevasse torustikku, mida ümbritseb toaõhk, mis jahutab torustikus oleva vedeliku. Jahtunud vedelik suundub aurustisse, kus see uuesti aurustub. Aurustumiseks kuluv soojus saadakse külmkapi sisemusest. Külmkapis toimub energia ringkäik. Vanemates külmkappides kas. jahutava vedelikuna freooni (reageerib osooniga). Atmosfääri osoonikiht kaitseb maapinda kahjuliku ultravalguse eest. Kuna freoon ohustab osoonikihti, on sellest loobutud.