|
Ahvid
Referaat
AHVIDE ÜLDISELOOMUSTUS:
Nimetus: ahvid
Tüvepikkus: 15-89 cm (sabapikkus 0-92 cm)
Täiskasvanute kaal: 51-54 kg ja vahel rohkemgi
Elupaik: metsad, sealhulgas mangroovtihnikud, savann
Toit: puuviljad, marjad, pähklid, lehed, rohttaimed, puukoor, putukad, mitmesugused väikesed loomad,
linnumunad
Tiinus: umbes 4,7-8,2 kuud
Poegi tiinuse kohta: 1-2, harva 3
Vastsündinu kaal: 22-450 g
Eluiga: 8-45 aastat ja enamgi
Kui esikloomadest rääkida, siis kujutatakse reeglina ette pärdikuid ja teisi alamaid ahvilisi. Kui
inimene välja arvata, on ahvilised kõige levinumad esikloomad. Nad elavad mitte ainult Aafrikas,
Aasia ja Lõuna-Ameerika troopikavöötmes, vaid ka Põhja-Mehhikos, Jaapanis ja isegi Euroopas.
Ahvideks nimetatakse reeglina ahviliste alamseltsi kaht esimest ülemsugukonda: laianinalised ahvid
(kaputsiinahvlased), kes elavad Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, ja kitsaninalised ahvid (Koerahvlased), kes
on Vana Maailma liigid. Paljudel Ameerika ahviliikidel on haardsabad. Esikloomadel on nägemine, nende
silmad on nihkunud ettepoole, võimaldades binokulaarset nägemist. Haistmine ei ole neil nii terav
kui putuktoidulistel ja paljudel imetajatel. Kolju on esikloomadel ümaram, peaaju aga suhteliselt
suurem kui teistel imetajatel.
GIBONID:
Nimetus: gibon
Tüvepikkus: 42-64 cm ja enamgi
Täiskasvanute kaal: 4-13 kg
Elupaik: heitlehiste troopikametsade ja igihaljaste vihmametsade puudel
Toit: puuviljad, lehed, õied, putukad, väikesed selgroogsed, linnumunad
Tiinus: 7 kuud
Poegi tiinuse kohta: 1, harva 2
Vastsündinu kaal: teadmata
Eluiga: looduses 25 ja enam aastat
Gibonid on tõelised õhuakrobaadid. Need pikakarvalised sabata inimahvid ronivad teistest kõige
osavamalt puulatvade kõrgusel. Puult puule liiguvad nad hüpates. Kui nad end vaid käte varal
hoogsalt oksalt oksale viibutavad, näib, nagu nad lendaksid. Ja kui nad inimese kombel kahel
lühikesel jalal kõnnivad, hoiavad nad oma väga pikki käsi üleval õhus, et neid mitte määrida või
vigastada.
Nad on ka häälekad ahvid. Gibonite võimsaid hääli on Kagu-Aasia metsades kuulda kilomeetrite
kaugusele. Aeg-ajalt lõõrivad isa, ema ja poeg kooris. See aitab nende pererühmadel kontaktis olla,
kutsumata võõraid aga minema peletada. Gibonid ei raiska aega: suurema osa päevast veedavad nad
metsalatvade kõrgusel toimekalt lehti, vilju, mune ja putukaid otsides-kogudes. Pimeduse saabudes
kogunevad nad väljavalitud puude otsa otsekui magamistuppa puhkama.
ORANGUTANGID:
Nimetus: orangutang
Üldpikkus: (pea, kere, jalad): isastel 130-150 (nende lõua all on suur nahkne tasku), emastel
110-120
Täiskasvanute kaal: Kalimantani alamliigi isastel 189 (kuni 250), emasel 81 kg, Sumatra alamliigil
vastavalt 70 kg ja 35-40 kg
Elupaik: Troopilise ürgmetsa puudel
Toit: puuviljad (eriti viigimarjad), lehed, õied, mineraalide poolest rikas muld, harva putukad jt
väikesed loomad, linnumunad
Tiinus: umbes 9 kuud
Poegi tiinuse kohta: 1-2
Vastsündinu kaal: 1,2-1,9 kg
Eluiga: tehistingimustes kuni 59 aastat
Suur pika punakaspruuni karvaga inimahv. Orangutangid on peitlikud, väheseltsivad, enamasti
vaiksed ja ilmselt kõige salapärasemad suured inimahvid. Nad liiguvad Kalimantani ja Sumatra soiste
džunglite puulatvades hääletult, nende kohev karvastik sulab lehestikuvarjudega ühte.
Peaaegu kogu elu veedavad nad puudel. Kuna nad on suured sööjad, siis keskenduvad nad
viigimarjade, mahlakate lehtede jm toidu otsingule. Rasked täiskasvanud loomad peavad puuvõrades
ettevaatlikud olema - nad proovivad kogu aeg jalgadega eesmiste okste tugevust. Noored aga hooglevad
julgelt ühelt puult teisele. Maapinnal on nad veidi ebakindlad: käivad aeglaselt, rusikatele
toetudes, ja vaatavad tihti igatsevalt üles puude poole.
Õnnetuseks on need enamasti malbed ja tagasihoidlikud loomad väga ohustatud. Nende püüdmine ja
metsade hävitamine on orangutangide arvukuse viinud mõne tuhandeni. Täielik seadustatud kaitse ei
pruugi enam aidata ja on võimalik, et varsti kohtab orangutange vaid loomaaedades.
GORILLAD:
Nimetus: gorilla
Tüvepikkus: 125-180 cm
Täiskasvanute kaal: 70-275 kg.
Elupaik: tasandikulised troopikametsad, mägised vihmametsad, bambusetihnikud.
Toit: peamiselt puulehed, rohttaimed, võrsed, oksad; ka puukoor, õied, viljad, harva putukate
vastsed; tehistingimustes vahel liha.
Tiinus: 8,5-9,5 kuud
Poegi tiinuse kohta: 1-2
Vastsündinu kaal: 1,7-2 kg
Eluiga: looduses ligi 50 aastat, tehistingimustes kuni 54 aastat
Kui neid ei ähvardaks väljasuremisoht, siis võiks öelda, et gorilladel on küll paradiisielu. Nad
rändavad väikeste karjadena (5-30 isendit) kiirustamata Kesk-Aafrika metsas, pool päeva toitu
otsides, ülejäänud aja päikesepaistel puhates ja järeltulijatega mängides. Neil harvadel puhkudel,
kui neid ähvardab võõras loom, kaitseb karja ja eluala suur täiskasvanud isane, nn hõbeselg. Ta ajab
ennast jalgadele püsti, peksab rusikatega vastu rinda ja ajab ähvardavalt möirates läheneja minema.
Valdavalt rahumeelsed gorillad on suurimad inimahvlased. Suur isane mägigorilla kaalub üle 225 kg
ja on seistes 1,8 m kõrge, isane rannikugorilla võib kaaluda üle 260 kg ja olla seistes ligi 2
meetrit kõrge, kusjuures ta võimsate käte ulatus on ligi 3 m. Küll on hea, et need loomad on
rahumeelsed! Vihase gorillaga võitlus ei tõota kellelegi midagi head.
GORILLA MAAPEALNE PESA: Mägigorillade magamispaigaks on maa peale tehtud pesa. Igal õhtul tehakse
lamedale kohale okstest, lehtedest ja samblast pehme pesa.
Tasandikugorillad teevad pesa maapinnast kõrgemale puu otsa. Gorilla ei kasuta kunagi üht pesa
kaks korda (pesa saab ühe ööga reostatud). Pojad magavad kood emadega.
LASTEHOOLDUS: Gorillabeebid klammerduvad mõne tunni vanuselt ema külge ja jäävad nii vähemalt 3
aasta vanuseks saamiseni.
TOITUMINE: Gorillad ei ole röövloomad. Nad söövad ainult taimi. Gorillad peavad eriti lugu värskest
rohust ja puulehtedest, samuti maitsevad neile puukoor ja juured. Gorillad liiguvad ringi karjadena
ja söövad ainult seda, mis neile kõige maitsvam tundub. Nad ei ründa kunagi teisi loomi, et toitu
saada.
ŠIMPANSID:
Nimetus: šimpans
Tüvepikkus: 64-95 cm (üldpikkus kuni 150 cm)
Täiskasvanute kaal: 28-60 kg
Elupaik: troopilised vihmametsad, mägimetsad (kuni 3000 m); külastatakse ka savanni
Toit: puuviljad, puulehed, pähklid, õied, seemned, võrsed, koor, vaik, mesi, linnumunad, putukad; ka
väikesed ja keskmised imetajad ja linnud
Tiinus: 7,5, harva 6,8-8,5 kuud (reeglina 225 päeva)
Poegi tiinuse kohta: 1, harva 2
Vastsündinu kaal: 1,9 kg
Eluiga: looduses ligi 60 aastat
Veel põlvkond tagasi teadsime šimpansidest väga vähe. Ometi on nad meie lähimad sugulased
loomariigis. Tänapäeval teame nende keerulisest eluviisist võrratult rohkem tänu peamiselt ühele
inimesele, Jane Goodallile.
Juba lapsepõlves vaatles inglise primatoloog loomi ja tegi oma päevikusse sissekandeid.
Kahekümneselt sõitis ta Tansaaniasse, kusjuures ema pidi temaga kaasa sõitma, sest neiu oli alles
nii noor. Ta oli 30 aasta eest esimene inimene, kes hakkas šimpanse looduslikus keskkonnas
uurima. Varsti tegi ta kaks hämmastavat avastust: šimpansid valmistavad tööriistu ja söövad liha!
Hiljem veendus ta, et nad lapsendavad orbe, tantsivad aukartusest koskede veemängu ees ja teevad
ekstaatiliselt sedasama vihmaperioodi saabudes.
Nad sarnanevad inimesega palju rohkem, kui me kunagi oskasime arvata.
GRUUMING: Suhtlemisel on šimpanside elus väga suur tähtsus. Nad mängivad, näitlevad, häälitsevad
ja- mis eriti tähtis- sorivad vastastikku karvu, kammides seda sõrmede ja hammastega ja noppides
sealt niimoodi välja parasiite ja mustust. Seda nähtust nimetatakse gruuminguks (inglisekeelse
väljendi "to groom"- "hoolitsevalt puhastama" järgi); ühtlasi maandab see pingeid ja tagab puhtuse,
on puhkuseks ning sõbralikkuseväljenduseks.
PESA RAJAMINE: Šimpansid magavad puuvõra keskossa tehtud pesades (nagu orangutangidki). Oksi
painutades ja maha tallates moodustavad nad pehmeid lehtedega kaetud platvorme, mida kasutatakse
kuni 3 nädalat. Päevaseks puhkuseks tehakse pesa maapinnale või ka puu otsa. Puuotsapesa on
turvaline koht suurte maismaakiskjate eest.
|