Aastaaegadest

On teil oma lemmik aastaaeg? Kas see on suvi, sügis või hoopis talv? Kui te veel ei tea ehk aitab see
jutuke teil selgusele jõuda.
Oli tavaline sügis, kõikjal oli porine ja must. Ainult need imeilusad kirjud lehed andsid lootust, et
kõik pole veel läbi. Mattias istus akna ääres ja mõtiskles omi mõtteid.. Ta ei tahtnud kuidagi teiste
lastega õue mängima minna - nii paha oli tal. Tema armsad sinised silmad oleksid nagu täis seda
meeletut kurbust ja valu. Oh miks ometi? Miks sureb jälle loodus, mõtles Matu. Ei saa kuulata enam
toredat linnulaulu - vaid mõni üksik veel jäänud - kuid mitte laululind. Isa ja ema märkasid poisi tuju
muutusi, nad arutlesid pikka aega. Sõnelesid omavahel ja kõnelesid poisiga. Ent tulemust ei olnud. Isa
andis poisile tema lemmikkomme. Mattias keeldus, pisarad voolasid mööda põski alla. Isegi siis, kui sügis
muutus kuivemaks, ei jätnud Mattias jonni. Nii väga igatses ta suve. Kord küsis suurem õde:" Räägi, mis
on sul südamel, kulla pai vend. Mida soovid nii väga?" Mattias vastaski : "Tahan suve... sooja ilma, paljajalu lipata.. Näha päikest ja lilli, kuulda laululinde."
Õde kuulas ja lubas, et peagi tuleb suvi, et ole ainult kannatlik. Möödus niipalju kuid kuni suvi kätte
jõudis. Oh seda rõõmu! Oh seda väikese poisi õnne! Päike oli taevas, linnud laulsid, vesi oli soe. Mida
enam tahta? Jällegi tuli ühel ilusal päeval  poiss nutuga koju. Pea valutas ja näpp oli paistes, ka selg
tulitas.. Nii palju õnnetusi ühel päeval.
Ema ja õde põetasid ja kantseldasid Mattiast, poisike hakkas veel rohkem nutma: "Ei taha suve, palav
on, valus on! Tahan sügist, loigus hüpata ja lehtedest meisterdada!" Ema lubas, et peagi käes
sügis.. Kohe ,kohe.. Mõne kuu pärast ilmuski sügis, seekord päikesepaistelisemana, soojem kui eelmine
aasta. Matu aga tahtis vihmast sügist, poriloike ja vaikust.. Isa küsis:" Mis sul viga poiss?" "Tahan
talve, memme, lumesõda ja onni teha.. Kelgutada , suusatada.. oma armsat salli ja kindaid kanda.."
kurtis pisi Matu. Tuli talv, valge ja külm.. Poiss kurtis kurguvalu, sall oli kaotsi läinud.. Jälle
tahtis ta teist aastaaega, tahtis rahulikku, linnulaulu, tagasihoidliku päikest.. õde nuputas, et
ootama peab Kevadet. Poiss ootas ja ootas, kannatus oli katkemas.. Lõpuks koputas Kevade - käes oli ka
Matu sünnipäev. Külalisi ei olnud, Matul polnud lustituju vaid tahtis unistada rüütlitest.. Sellel
sünnipäeval sai ta õe käest.. ei terve pere käest tervelt ühe imearmsa bernhandiini kutsika. Kuts klähvis
ja limpsis Matu nägu.. Lõpuks mõistis Matu, et iga aastaaeg on kena ja tore! Ta soovis salamisi kõiki
aastaid.. Ta tahtis süüa kõiki neid toredaid puuvilju, juurvilju ja marju! Ilus oleks emale suvel tuua tuppa õrna lumikellukese koos suvelilledega. Ta soovis, et korraga oleksid jõulud, aastavahetus, sünnipäev, nimepäev ja veel kõik toredad pühad koos! Ta ei mõelnudki enam oma lemmikaastaaegadele- tal polnudki seda! Kõik oli nii tore ja pealegi ootas teda ees kool! Järgmisel sügisel!