LOODUSÕPETUS
Malle Malmre Paikuse Põhikool
Klass:
3.klass
Aeg: Kevad
Tunni
liik: Välitund
Teema
riiklikus õppekavas: Taimed. ( taimede
mitmekesisus)
Seosed
teiste õppeainetega:
emakeel, matemaatika, kehaline kasvatus.
Õppe-eesmärgid:
Õpilane
·
teab
taimede mitmekesisust ja vajalikkust
·
mõistab
ja hindab looduse ilu, säästlikku elustiili
·
oskab
vaadelda, kuulata, haista, kompida (erinevad meeled)
Õppematerjalid
ja vahendid: Karbid rühmatöödeks, kühvlid, kotike
looduslike vahenditega, oksad karpides, sidemed silmadele, värviline
paber.
Eeltöö: Kogunemine kooliümbruse
metsas.
Sissejuhatus:
Mets
on üks olulisemaid Eesti varasid. Eestis on metsaga kaetud ligi pool maismaast.
Ikka ja jälle pakub mets meile palju uut ja huvitavat. Fred Jüssi on öelnud: “ Kui tahad näha midagi
uut, siis vali tuttav rada.”
Mõtteterad
metsast: “Naerata metsale ja mets naeratab vastu.” (Triin Saetalu), “Mets on vanem ja targem kui meie”(Vello
Denks), “Laps, kes võtab sõbraks
looduse, muutub hingelt paremaks”(Artur Toom)
Teema
arendus:
Igas
taimekoosluses kujuneb sellele iseloomulik rindeline ehitus. Metsades on
tähtsaim puurinne. Puurindesse kuuluvad puud ja
nende järelkasv. Viimase moodustavad noored puud, mis ei ulatu vanemate puude
kõrguseni. Põõsad moodustavad põõsarinde. Põõsad koos nende puudega, mis kunagi ei
moodusta
uut metsa, moodustavad alusmetsa (must ja punane sõstar, näsiniin,
harilik kuslapuu, harilik pihlakas, harilik toomingas jt.). Enamasti on põõsarinde kõrgus alla 4 m.
Erandina loetakse põõsarindesse ka harilik
vaarikas. Põõsarindest madalamad rohttaimed (leseleht, maikelluke, sõnajalad jt.) moodustavad rohurinde. Puitunud varrega
igihaljad madalad taimed (harilik
mustikas, pohl,
kanarbik,
vaevakask ja madalad pajud) kuuluvad puhmarindesse. Maapind võib olla kaetud veel
kõige madalamate taimede kihiga –
samblarindega. Samblaid koos samblikega nimetatakse
sambla-samblikurindeks. Puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinne
moodustavad alustaimestiku. Erinevaid kooslusi ilmestavad erinevad
rinded.
Kõrgemate
rinnete taimed on valguslembesed – nad vajavad rohkem valgust.
Alumiste
rinnete taimeliigid on varjutaluvad või isegi varjutaimed, kes puude-põõsaste
kaitsva varjuta lagedal maa-alal ei suudaks kasvada.
(vaatlused,
võrdlused)
Kuulamisülesanne- hääled metsas: kohin, sahin, kahin, praksumine,
vilistamine, siristamine jne.
Sportlik
tegevus- tasakaalukõnd mahalangenud puudel
hüpped kännult
täpsusvisked käbidega
hüpped üle kuivade kraavide
Mängud
metsas:
·
Kõikide
meeltega – käed
Vajalikud
materjalid :
side
silmadele, kivid, oksad, käbid, koored jm. looduslik
materjal.
Mängu
käik:
Kõik
mängijad istuvad ringis üksteisele nii lähedal, et ulatavad käteni. Kotike,
milles on asjad, antakse ühelt õpilaselt teisele. Igaüks võtab mingi asja,
vaatleb seda täpselt ja kirjeldab siis. Pärast seda asetatakse ese uuesti
nõusse. Osavõtjad seovad oma silmad. Mängujuht laseb ühe eseme ringi käima. Kes
tunneb, et on enda poolt iseloomustatud eseme leidnud, jätab selle endale.
Vastasel korral antakse ese edasi. Mängu lõpus seotakse silmad lahti ja
võrreldakse tulemusi.
·
Kõikide
meeltega -
nina
Vajalikud
vahendid:
side
silmadele, männi-, kuuse-,
toominga- ja kaseoksad.
Mängu
käik:
Alusel
oksad, mis lõhnavad erinevalt. Õpilased moodustavad paarid, paarilisel seotakse
silmad kinni. Partner juhib pimeda lapse asjade juurde, mida ta lõhna järgi peab
ära tundma. Iga laps peab meeles numbri, mitu ta ära
tundis.
Loodushoid
ja säästlik suhtumine.
Looduses
viibides pea meeles!
·
tunne
huvi looduse vastu (kasuta kõiki meeli)
·
ole
mõistlik tarbija (võta vajadusel ja parasjagu)
·
hoia oma
kodukoha loodust (jõudsid metsa kanda, jõua ka koju kanda)
·
tunne
keskkonnaprobleeme (märka halba tegu)
Rühmatöö:
(kuivanud puuoksad viies erinevas pikkuses, mõõtmise tulemusena moodustuvad
rühmad ja rühm valib värvilise karbi ülesandega)
Töö
käik:
·
Puude
rinne. Otsida viie puu
tunnusmärgid.( käbid, okkad, lehed, kooretükikesed jm.)
·
Põõsaste
rinne. Otsida kolm lehte või muud põõsa tunnusmärki.ja tutvustada
teistele.
·
Puhmaste
rinne. Tutvustada kahte puhmast,
üks neist igihaljas.
·
Rohttaimede
rinne. Leida üks tuttav ja üks tundmatu taim ning tutvustada
taimiosasid.
·
Samblad,
samblikud. Leida kaks elusat putukat ja tutvustada
teistele.
Kokkuvõte:
Rühmad
esinevad rinnete tutvustamisel.
Miks on mets meile vajalik?
(puit,
värske õhk, marjad, seened, loomade ja teiste elusolendite varjupaik
jm.)
Millise
enesetunde (meeleolu) saite metsast?