22. VEEBRUAR - PEETRI HELINAPÄEV

Õigupoolest on peetripäevi kolm: 22. veebruaril, apostel Paulusega ühine peeterpaavlipäev 29 juunil ning Peetruse ahelate päev 8. augustil. Esimesed kaks on juurdunud eesti rahvakalendris, ahelapäev aga on au see katoliiklikes maades. Võimalik, et pärast katoliku aja lõppu on Peetruse ahelate päeva tavadest peamine - ahelate helistamine - kandunud üle talvisele peetripäevale ja jätnud sellele helinapäeva nime. Kuigi meie rahvapärimused ei mäleta helistamis- ja kõlistamistavasid peetri päevast.

On aga väljaspool kahtlust, et Peetruse ahelate päev seostub tema vangisolekuga Roomas keiser Herodese ajal ning imelise vabanemisega vangikongist ingli abil, kes ketid vallandas. Roomas, San Pietro in Vincoli kirikus näidatakse külastajatele senini kette, millesse olnud apostel Peetrus aheldatud. Rahvakommetes pidi Peetruse ahelaid meenutav metalli kõlistamine mõjuma maagiliselt, tõrjuma kurja, usse ja muud paha.

Katoliiklikus traditsioonis on 22. veebruar apostel Peetruse kateedri püha. Selle all tuleb mõista paavstlikku Püha Tooli, paavsti kui Peetruse maapealse esindaja pidupäeva. Olevat ju Jeesus oma esmakutsutud jüngrile, kalur Siimonile öelnud: "Sina oled Peetrus (kreeka keeles on "petros" kalju) ja selle kaljule tahan mina oma kiriku ehitada ja põrgu väravad ei saa seda võita. Mina annan sulle taevariigi võtme..." Sestap tuntaksegi apostel Peetrust kui paradiisi võtmehoidjat, kel on õigus otsustada sissepääsu üle.

Peetrus olnud kakskümmend viis aastat Rooma linna piiskop. Veel varem saanud talle osaks kateedrile asumine. Antiookias piiskopiks olles äratanud ta surnust üles asevalitseja Teofiiluse poja, kes olnud juba neliteist aastat tagasi hinge heitnud. Säherdust imet nähes lasknud Teofiilus senise vangi troonile (kateedrile) istuma panna, et kõik teda näeks ja kuuleksid. Mis puutub kateedrisse ehk aujärge, siis on Õhtumaa peakirikus, P. Peetruse katedraalis Rooma altari kohal üks elevandiluust troon, mida vanasti Püha Peetruse kateedri pähe näidati Kunstiajaloolased on paraku selgeks teinud, et seesinane aujärg on valmistatud alles IX sajandil, nii- öelda postuumse kingitusena armastatud kirikuvürstile.

Trooni hilisus ei takista kirikuajaloolasi kõnelemast apostel Peetrusest kui tõepoolest elanud ajaloolisest isikust. Olevat ajaloolisi andmeid tema viibimisest Rooma keiser Nero ajal ning hukkamisest 64. või 67 aastal. Kui Peetrust hakati risti lööma, siis palunud ta end naelutada, jalad ülespidi, et mitte korrata Kristuse poolt väärtustatud hukkamispoosi. Enne hukkamist löönud Peetrus kartma ja tahtnud Roomast põgeneda. Via Appial tulnud talle aga ülestõusnud Kristus ise vastu, Peetrus küsinud: "Issand, kuhu sa lähed?" Kristus vastanud, et ta peab end veel kord laskma risti lüüa. Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Seepeale hakanud Peetrus häbenema, läinud linna tagasi, et apostel Paulusega hüvasti jätta ning ristisurma minna.

Tallinna kunstipärandis on apostel Peetruse kõige mõjukamad kujutised Bernt Notke Pühavaimu kiriku altaris ja Christian Ackermanni altaril Toomkirikus. Tema kujutisi võime näha ka Niguliste peaaltaris, katoliikliku Peeter- Pauli kiriku peaukse kõrval, õigeusu kirikute ikonostaaside kolmandas reas. Tallinna Peeter- Pauli kirik ei kuulu oma arhitektuuri poolest kahjuks kõige huvitavamate sakraalhoonete kilda. Tõsi, selle on kavandanud ülikuulus Peterburi itaallane Carlo Rossi. Kirik paikneb endise mungakloostri pidusaali (refektooriumi) kohal ja jäljendab gooti arhitektuuri. Kirik rajati 1842. aastal. Praegune fassaad on saanud oma ilme pärast 1920 aastat, mil lammutati peasissepääsust ettepoole jäänud vanem ehitis. Ladinakeelne kiri fassaadil ülaservas teatab: "Hic vere est domus dei porta coeli" (siin on tõeline jumala koda ja taeva värav). Omal ajal rajati see kirik pealmiselt tsaarivene laevastikus teeninud poolakate ja leedulastest katoliiklaste usuliste tarvete rahuldamiseks.

Meie uuemaaegses rahvakalendris on talvisel peetripäeval suhteliselt tagasihoidlik koht. Kiriklikud seosed on ununenud, viidatakse aasta ringi looduslikele tunnustele. Hiiumaal ja Läänemaal käibis peetripäeva kohta ütlus: "Peetripäeval pannakse soe kivi merre ja külm allikasse." See vihjas, et nüüd hakkab merejää sulama, allikad ja kaevud jäätuma. Ja ongi kõik

(Kes tahab apostel Peetrusest rohkem teada, peab võtma Markuse 1, 16- 20, Matteuse 4, 18- 22, Luuka evangeeliumi 5, 1- 11 ja "Apostlite teosed" käsile.)

Jüri Kuuskemaa