VESINIK

Vesinik asub esimeses rühmas ja esimeses perioodis. Vesinik on mittemetall.

Vesinikuga tegi katseid 1781. a. H. Cavendish, kes põletas kinnises anumas maitseta ja lõhnata gaasi ja avastas, et põlemisproduktiks oli vesi. Kuid juba 1660.a. oskas inglise keemik R. Boyle vesinikku ka nõusse koguda. Selle gaasi lihtne olemus tehti aga kindlaks alles 1783.

Vesinik on üks looduses kõige enam levinud elemente, mida on leitud kogu universumis – Päikesel, tähtedel, udukogudes ja maailmaruumis. Tähtedevahelises ruumis on vesiniku aatomeid mitusada korda rohkem kui kõikide ülejäänud elementide aatomeid kokku. Maal leidub vesinikku vabas olekus vulkaanilistes gaasides.

Elektronskeem: H:½ 1)

Olles kergeim gaas, kasutatakse teda õhupallikestades, stratostaatides ja teistes õhusõiduaparaatides. Hiilgav idee on ka sisepõlemismootor, kus kütusena kasutatakse vett. Sõjatehastes on valmistatud ka vesinikupomme, mis oma jõult ületavad aatompomme, kuid need keelustati juba varakult.