Vask

Vase tähis on Cu ja ladina keeles nim. teda Cuprum`iks.

Cu järjekorra number on 29.

Elektronskeem on järgmine 29/ 2) 8) 8) 8) 3)

• Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks.

• Vask on kergesti painduv, sepistatav ning ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana.
• Vase sulamistemperatuur on 1080 kraadi.
• Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega.
• Selle avastamise lugu algas juba kiviajal, kui inimeste pilku püüdsid erksavärvilised mineraalid- punased, rohelised, sinised; sealhulgas ka rohelise värvusega ehe vask. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks nagu tulekivi, vaid muutis kuju ja läks teravamaks. Sellistest tähelepanekutest võis alguse saada metallide külmtöötlemine. Hiljem võis vase tükk sattuda lõkkesse, kus ta muutus hästi pehmeks ning temast hakati valmistama näit. nooleotsi, nuge ja ehteid. Kiviaja vahetas välja vaseaeg. Vase kasutamisega seoses vähenesid maapinnal esinevad eheda vase ja vasemaagi varud ning hakati rajama maa-aluseid kaevandusi.
• Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem.
• Eheda vase moodustumisest on arvamusi mitmeid. Ühe levinuma seisukoha järgi oli vask kaugetel geoloogolistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodustas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel temperatuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustas eheda vase.
• Vasest valmistati vanasti ehteid, kirveid, nuge ning seda kasutati mitmete sulamite saamiseks nagu näit. pronksi või arseenpronksi, või millest tehti kujusid, tööriistu ja palju muud. Sulameid kasutati ka laevaehituses, lennukimootori detailide, müntide valmistamisel. Praegu vajatakse vaske enam elektrotehnikasj a metallurgias. Kuna vask on hea elektrijuhtija, siis tehakse temast elektrijuhtmeid ja –kaableid. Metallurgias kasutatakse peamiselt vasesulameid, millest valmistatakse seadmeid keemiamasina- ehituse tarvis, vaakumaparatuuri, destillatsioonikatlaid. Tsehhis, kus on kergestisüttivaid või plahvatavaid aineid, võib töötada üksnes vaskvasarate, -peitlite ja –kruvikeerajatega. Terariistatega töötades võib tekkida sädemeid, mis võivad panna süttima või plahavatama ained. Vasktööriistad sädemeid ei tekita. Tornikellade valmistamisel kasutatakse vaske. Inglise metallurgid avastasid vase (30%) ja mangaani (70%) sulami, millest valmistatud kelluke ei helise. Kui sellest sulamist valmistada raudteerööpad ja vagunirattad, väheneb rongi müra tunduvalt.
• Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat.
• Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni.
• Esimesed vaskesemed Egiptuses pärinevad 5.-6. aastatuhandest e.m.a. Kaukaasias hakati vaske sulatama 4. aastatuhande esimesel poolel e.m.a., Kesk-Euroopas ilmselt 3. aastatuhandel e.m.a.
• Vanimad vaskesemed on avastatud Iraani ja muistse Anatoolia (nüüdis-Türgi Aasia-osa) territooriumilt.
• Paljude kirikute kuplid kaeti vasklehtedega. Ka Kremlis paikneva Ivan Groznõi kellatorni sibulkuppel on kaetud kullatud vasklehtedega.

• Vaske leidub looduses enam kui 170 mineraali koostises.

 Kasutatud kirjandus : " Vask, kuld ja raud olid esimesed" H. Karik