URAAN

Molekulmass: (238)
Element: 92
Ladinakeelne nimetus: Uranium
Elektronskeem: 2)8)16)32)8)8)8)8)2)
Tähis: U

Mendelejevi tabeli 92, element on avastatud 1789. aastal. Nimi Uraanium on saadud plaaneedi Uraani järgi. Uraan on praeguseni ajaloo kõige uuem metall.

Uraan on tuleviku metall, kuna ta määras inimkonna arengus uue ajastu - aatomienergia ajastu. Liialdamata võib öelda, et kogu inimkonna edasine tehniline progress on lahutamatult uraani kui energiaallika kasutamise probleemiga.

Võib-olla ei ole mitte ükski teine element köitnud mitte kunagi nii suurt tähelepanu kui uraan. See huvi on täiesti arusaadav, kui meenutada, et uraan on ammendamatu energiaallikas, mida inimene on õppinud kasutama.

XIX sajandi vahetusel avastati uraanimaagi jäätmetes raadiumi. Pärast raadiumi eraldamist uraanist aga uraani ennast enam peaaegu ei kasutatudki. Peale seda tõusis ootamatult suur huvi uraani vastu ja ta hind tõusis.

Nagu teistel elementidel, on ka uraanil mitu isotoopi, mis on erineval määral võimelised jagunema neutronite toimel.

Uraan on pehme, hõbevalge metall, mis on kaks ja pool korda raskem rauast ja üle pooleteise korra raskem pliist. See keemiliselt aktiivne element moodustab palju ühendeid ja reageerib kergesti paljude mittemetallidega. Veel annab temaga teha sulameid elavhõbeda, tina, vase, plii, alumiiniumi, vismuti, raua ja teiste metallidega. Võib öelda, et käesoleval ajal on uraan perioodilisuse süsteemi üks kõige põhjalikumalt uuritud elemente.

Uraan kuulub looduses küllalt laialdaselt levinud elementide hulka. Oletatakse, et uraani põhimass sisaldub maakoore ülemistes kihtides, mis ei lähe sügavamale kui 16-20km. Arvestades uraani eraldamiseks ainult kergesti kättesaadavaid uraaniühendite leiukohti, on uraani maailmavarud tunduvalt tagasihoidlikumad, nimelt umbes 23 miljonit tonni. Uraani leidub ka vähesel määral söes, naftas, merevees ja pinnavetes ning isegi graniidis.

Esimene uraaniaatompomm loodi Ameerika Ühendriikides. Seda kasutati esimest korda 1945.a. Hiroshimas, kus pomm lõhkes 600 m kõrgusel maapinnast ja nõudis tohutu hulga ohvreid ning põhjustas ennenägematuid purustusi. Nii kasutas uraani kapitalistlik riik. Peale aatomikonflikte ja pikki konverentse otsustati, et uraani tootmine sõjaliseks otstarbeks peab vähenema.

Praegu kasutatakse uraani põhiliselt aatomienergia tootmisel.