Tm +69½ 2)8)18)31)8)2)

  Tuulium paikneb elementide perioodilisusetabeli III rühmas, järjekorranumber on 69. Ta on lantanoid.

Tm on hõbevalge pehme metall. Tm sulamistemperatuur on 1545° C, tihedus on 9,32 Mg/m3.

Tm on õhus püsiv, toatemperatuuril reageerib Tm hapetega, kõrgemal toatemperatuuril halogeenide, väävli, vesiniku jmt.

Tm radioaktiivset isotoopi tuulium-170, millel on pehme gammakiirgus, kasutatakse üha laiemalt meditsiinilises diagnostikas ja defektoskoopias. Nõukogude teadlased, kes töötasid välja spetsiaalse fotoelektrilise seadeldise, mis tugevdab tuuliumi gammakiirgust, said ülikontrastseid kujutisi ja laiendasid sellega radioaktiivse tuuliumi piire.

Kergus, portatiivsus, töötamise sõltumatus elektrivoolust ja peamiselt käsitlemise lihtsus, mis ei nõua spetsiaalset teenindavat personaali ega spetsiaalset sisseseadet, muudavad tuuliumi radioaktiivse isotoobiga röntgeniaparaadid asendamatuks meditsiinilises praktikas. Tuulium-170 on sobiv inimese keha ja niisuguste esemete radiografeerimiseks ,mida mõõtmete ,kuju jne. tõttu ei saa läbi valgustada tavaliste röntgenaparaatide abil. Käesoleval ajal kasutatakse tuulium-170 kergete metallide sulamite, samuti ka õhukeste terasesemete defektoskoopias. Radioaktiivse tuuliumi ära tarvitatud "laengud" regenereeritakse neutronitega kiiritamisel.

Tuulium on nime saanud Skandinaavia poolsaare muistse nimetuse järgi. Thule on poollegendaarse maa nimetus, milleks muistsed geoloogid pidasid maa kõige põhjapoolsemat osa, mis vastab Euroopa Skandinaavia poolsaarele.

Rootsi keemik P. T. Cleve avastas tuuliumi 1879.a. erbiumoksiidis, mida omal ajal sai Marignae üterbiidist. Üterbiumoksiidi eraldumisel ja mida peeti inviduaalselt puhtaks aineks. Vaevarikka ja täpse eraldumise tulemusena jaotas Cleve erbiumoksiidi kolmeks oksiidiks, mis erinesid aluselisuse astme poolest. Ühest neist asus erbium, ülejäänud sisaldasid tundmatuid elemente. Üks nimetati holmiumiks ja teine tuuliumiks.

Loodusliku tuuliumi moodustab stabiilne isotoop 169/69 tuulium.

Kasutatud kirjandus: " Vesinikust kuni …? " ,

ENEKE 4. köide ,
IX klassi keemiaõpik.