Telluur

+52¦  2)8)18)18)6)

Telluur paikneb perioodilisuse tabelis VIA rühmas ja 5 perioodis. Telluuri lühend on Te. Telluur meenutab väliselt metalli, kuid paljude teiste omaduste järgi on ta mittemetall. Telluuril on 52 prootonit ja 76 neutronit.

 Füüsikalised omadused

Puhtal kujul on telluur kõva, valkjashall, metallilise läikega kristalne aine. Kõrge sulamistemperatuur 450° C (723° K) ja keemistemperatuur 990° C (1263° K) suurendavad tema sarnasust metallidega. Telluur juhib elektrivoolu. Telluuri elektrijuhtivus suureneb valgustuse suurenemisel. Telluuri erisoojus on 0,2 J/gK. Telluuri tihedus on 6,24 g/cm3.

Keemilised omadused

Telluur reageerib oksüdeerijatega, klooriga ja kaadmiumiga. Telluur annab ühendeid hõbeda, kulla, vase ja pliiga.

Looduslikult

On teada 30 telluuri isotoopi, mille aatomimassid ulatuvad 108-st 137-ni. Looduslikult leidub 8 telluuri isotoopi, neist kõige rohkem leidub isotoopi, mille massiarv on 130 (see isotoop on radioaktiivne).

Avastamine

Telluur avastati aastal 1782. a. Müller von Reichensteini poolt mineraali sülviniidis hõbeda ja kulla ühendina. 1798.a. uuris M. Klaproth telluuri üksikasjalisemalt ja nimetas elemendi Maa auks telluuriks (ladina keeles tellus – maa).

Kasutamine

Telluuri kasutatakse peamiselt pliikaabli tootmisel, telluuri lisamisel muutub plii tugevamaks, elastsemaks ja keemiliselt vastupidavamaks. Mõningaid telluuriühendeid kasutatakse klaasi ja portselani värvimisel, fotode toonimisel ja bakterioloogias mikroorganismide värvimisel. Telluuri kasutatakse ka mõnede sulamite koostises. Vismuttelluriidi kasutataks mõnedes termoelektrilistes seadmetes. 99,5%-ne telluur maksab umbes 100 dollarit nael.

Midagi huvitavat

Telluurimürgistuse puhul eraldub viimane aeglaselt organismist lenduvate, ebameeldiva lõhnaga ühendite moodustumisega. See on lihtsalt uskumatult vastik, inimesele talumatu lõhn, kirjanduses on kirjeldatud juhtumeid, kui keemikutel, kes töötasid hooletult telluuriühenditega, tuli paariks nädalaks sõita linnast välja "ennast tuulutama", kuna nendest eraldus väljakannatamatu hais. Kuidas nad aga iseendid "välja kannatasid"? Nad ei pannud seda haisu lihtsalt tähele, sest meie lõhnade eristamise "aparaat" on väga tundlik ainult lühikest aega ja peagi kaotab see pidevalt vastuvõtlikkuse. Telluuriühendite vastik hais ilmub isegi pärast kõige tühisemate telluurihulkade sattumist organismi.

Telluuri nimi teistes keeltes

J. Rudenko ja P. Taube "Vesinikust kuni …?"

http://dir.yahoo.com/Science/Chemistry/Periodic_Table_of_the_Elements/