Tallium

 81 Tl

 Tallium

 Aatomiraskus 204,383

 Sulamistemperatuur 303,5°C

 Keemistemperatuur 1457°C

 Tihedus 11,85 Mg/m3

 Talliumi nimetus tuleb kreeka keelest - thallos, roheline võrse või oks. Talliumi avastas 1861. aastal Crookes. Element nimetati ilusa rohelise joone järgi, mille abil tuvastati aine. Puhas tallium on sinakasvalge metall, mida leidub väikestes kogustes maakoores. Minevikus saadi tallumi kõrvalproduktina teiste metallide maagisulatamisest. Puhtal kujul on tallium lõhnatu ja maitsetu. Teda võib ka leida kombineeritult teiste ainetega nagu broom, kloor, flour ja jood. Kombineeritult varieerub ta värv värvitust valge või kollaseni. Puhtal kujul on tallium väga pehme ja sepistatav. Seda saab noaga lõigata. Tallium on mürgine.

Talliumil esineb 25 isotoopi, massiga 184-210. Looduslik tallium on segu kahest isotoopist. Näiteks elavhõbeda-talliumi sulamist moodustab 8,5% tallium. Külmumistemperatuuriga -60°C, mõned kraadid allapoole elavhõbeda külmumistemperatuurist. Hind on 99% talliumil $40/lb

Talliumsulfaati on kasutatud laialdaselt näriliste ja sipelgate surmamiseks. Talliumsulfiidi elekrijuhtivus muutub kokkupuutes infrapunase valgusega. Sellepärast kasutatakse seda fotoelemendis. Talliumi kasutatakse põhiliselt elektroonikaseadmete tootmises, näiteks lülitites ja sulgurites, kuid enamjaolt siiski pooljuhtide tööstuses. Talliumil on ka oma osa spetsiaalklaasi tootmises ja ka kindlates meditsiinilistes protseduurides (talliumi stressi test). Talliumi kasutatakse veel pügaraigi ja teiste naha nakkushaiguste ravimiseks. Kuna tallium on mürgine, on ohtlik aine sattumine keskkonda. Loodusesse satub ta enamjaolt maagisulatse jääkproduktina. Ohlik on see, et ta püsib kaua õhus, vees ja mullas. Õhus moodustub oksiid (metalliline läige omandab sinakas-halli varjundi) ja veega kokkupuutes moodustab samuti oksiidi. Mõned talliumiühendid on eemaldunud atmosfäärist vihma ja lumega.

 Inimesed on ohustatud siis kui:

 *Toit sisaldab talliumi;

 *Hingatakse sisse õhku tööstuste juures, mis kasutavad talliumi;

 *Suitsetatakse sigarette;

 *Ollakse ohtlike jäätmete läheduses;

 *Ollakse otseses kontaktis

 

 Suuremates kogustes talliumiga kokkupuutes võivad ilmneda kahjulikud toimed. Mitmeaastane uurimus töötajate peal näitas kahjulikku mõju närvisüsteemile,  näiteks muutuvad sõrmed ja varbad tundetuks talliumi sissehingamise tagajärjel. Samuti on täheldatud oksendamist, kõhulahtisust, ajutist juuste väljalangemist ja halba mõju närvisüsteemile, kopsudele, südamele, maksale ja neerudele. See on ka põhjustanud surma. 14 mg inimese kaalu kg kohta on eluohtlik. Võib tekitada loote väärarenguid. Vähki tallium ei tekita. Talliumi taset organismis saab teada testidega. Mõnda aega säilib tallium uriinis ja juuksekarvades. Veri pole hea indikaator, veres säilib tallium väga lühikest aega. Veri viib talliumi kiirelt rakkudesse. Inimeste kaitsemiseks nõuab EPA teatamist, kui talliumi on sattunud keskkonda 1000 naela või rohkem. OSHA (Occupational Safety and Health Administration) on seadnud talliumi limiidiks töökoha õhus 0.1 mg/m3(töötamisel 40h nädalas)

 SPETSIAALKLAAS

 Talliumi ning väävli või seleeni ja arseeni segu. Klaas on madala sulamistemperatuuriga: muutub vedelaks 125-150°C vahel.

 "THALLIUM STRESS TEST"

 Seda testi kasutatakse üldiselt vähe, kuna varustus on kallis ja tallium on ise mürgine. Ka mõndade inimeste puhul on see test vastunäidustatud. Talliumistressi test on üks tüüp nukleaarne skanneerimistest, mis näitab verevoolu. See test näitab, kui hästi veri voolab südamelihastesse. Seda testi tehakse kohe peale füüsilist pingutust, näiteks jalgrattal. Kui patsient jõuab oma maksimaalsele füüsilise pingutuse tasemele, lastakse väike kogus radioaktiivset ainet talliumi vereringesse. Tatsient pannakse lamama spetsiaalsele toolile kaamera ("gammakaamera") alla, mis näitab talliumi vereringes ja teeb sellest pilte. Tallium seguneb verega vereringes (k.a. verega pärgarteris) ja siseneb südamelihahaste rakkudesse. kui mõni osa südamelihasest varustatakse halvasti, seal on  vähem talliumi kui mujal südamerakkudes. Esimesed pildid tehakse koheselt peale füüsilist pingutust ja näitab verevoolu südamesse pingutuse ajal. Süda on "stressis" pingutuse ajal; sellest ka nimi. Patsient lamab vaikselt 2-3 tundi ja siis tehakse teine seeria pilte. Need näitavad südamelihaste varustamist verega puhkamise staadiumis.

 Kui test näitab:

 *normaalset varustamist pingutuse ajal ja puhanuna, on vere voolamine läbi pärgarteri normaalne.

 *normaalset varustamist pingutuse ajal, aga ebanormaalset puhanuna, ei saa süda piisavalt verd, kui ta peab töötama rohkem kui tavaliselt. See tähendab, et miski blokeerib ühes või rohkemas pärgarteris verevoolu.

 *ebanormaalset varustamist nii pingutuse kui puhkuse ajal, on vähene vere läbipääs selles südame osas kogu aeg. See võib olla põhjustatud pärgarteri lubjastumisest.

 *mitte üldse talliumi mingis südame osas, tähendab see, et selles südame osas on olnud varem atakk ja need rakud on surnud.