Süsinik

Keemiliste elementide perioodilisustabelis on süsinik IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik ei ole metall, st. ta on mittemetall.Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass on 12. Ta ei moodusta ei positiivse ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik moodustab teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid, sest ta võib kas loovutada neli elektroni või võtta juurde neli elektroni. Iga side on moodustatud elektronipaari poolt, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt. Kuna süsiniku aatomil on välisel elektronkihil neli elektroni, siis moodustab ta peaaegu alati neli kovalentset sidet.
Looduses on süsinik üsna laialt levinud. Maakoores on ta massi järgi 13. kohal. Süsinikku ja tema ühendeid on lihtne kasutada toota, kuna neid leidub looduses suurtes kogustes. Kõik elusorganismid, kaasa arvatud inimene, koosnevad süsinikuühenditest. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Looduses leidub suur osa süsinikku karbonaatidena. Kõige levinum neist on kaltsiumkarbonaat CaCO3. Karbonaatidest väiksem osa on lahustunud looduslikes vetes, nagu näiteks Ca(HCO3)2. Peamine süsinikuühend atmosfääris on CO2. Osa sellest on lahustunud ka vees.
Kuna süsinik muudab pidevalt oma asukohta, on ta pidevas ringluses ja muudab oma oksüdatsiooniastet.Kõige kõrgema oksüdatsiooniastmega on CO2.
Üheks lihtsamaks süsinikuühendiks on näiteks metaan (CH4). On olemas ka kaks süsiniku oksiidi: süsinikoksiid (CO- inimesele mürgine) ja süsinikdioksiid (CO2- pole inimesele mürgine).
Süsinik ja vesinik koos moodustavad süsivesinikke. Lihtsaim neist on metaan. Näiteks toon süsivesinikest veel C2H6 (etaan), C3H8 (propaan) ja C4H10 (butaan).