RAADIUM

Raadium (<lad. Radius`kiir`), Ra, radium, keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi 2. rühma radioaktiivne element ; järjenumber 88, isotoopide massiarvud 213-230,

tähtsaim on looduslik isotoop226, 88 Ra (poolestusaeg 1617 aastat),

mida leidub uraanimaakides proportsionaalselt uraanisisaldusega (näit. 1 t uraanipigimaagis sisaldub u. 400 mg r-i). R. On läikivvalge metall, keemiliste omaduste poolest sarnaneb baariumiga, ühendeis 2-valentne. Looduses leidub r-i peale uraanimaakide ka (äärmiselt väikestes kogudes) paljudes mineraalides, merevees ja mõnes mineraalvees. Tööstuslikult saadakse r-i (haril. sooladena) uraanimaakidest, teda kasut. meditsiinis (alfa – ja gammakiirguse allikana), teaduslikus uurimistöös (radioindikaatorina) jm. Raadiumi avastasid uraanipigimmaagis M. Ja P. Curie 1898.a.

raadiumi milligrammekvivalent, tähtis mg-ekv Ra, radioaktiivse preparaadi gammaaktiivsuse mittesüsteemne mõõtühik. Preparaadi gammaaktiivsus on 1 mg-ekv Ra, kui preparaat võrdsete filtreerimis- (plaatinafiltri paksus 0,5 mm) ja mõõtmistingimuste korral annab niisama suure gammakiirguse doosi kui 1 mg raadiumi.

Raadiumiravi, k ü r i i t e r a a p i a, kiiritusravi (*radioteraapia) liik, ravimeetod, mille puhul haiguste raviks rakendatakse looduslikke või tehislikke radioaktiivseid aineid. Looduslikest radioaktiivsetest ainetest kasut. raadiumi (õigemini ta isotoope ), tehislikest koobalti, tseesiumi ja iriidiumi puhul nende gammakiirgust, radioaktiivse fosfori ja kulla puhul beetakiirgust (*beetaosake). K o n t a k t m e e t o d i korral asetatakse radioaktiivsed preparaadid (näit. radioaktiivse fosforiga immutatud filterpaber) kiiritatavale pinnale või sellest 0,5-5 cm kaugusel. Õ õ n e s i s e s e ravi puhul astetatakse radioaktiivsed ained loomulikesse keha õõnetesse.K o e s i s e s e  ravi korral torgatakse radioaktiivset ainet sisaldavad nõelad kasvajasse. R-i rakendakse peam. pahaloomuliste kasvajate puhul. R. võtsid 1901 kasutusele prantsuse teadlased E. Besnier (1831-1909) ja H. Danlos (1844-1912).