Nobeelium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi III rühma element järjenumbriga 102 ja mass on ligikaudu 250,1009 g/mol. Nobeeliumi oksüdatsiooniaste ühendites on II ja III, teda saadakse uraani ja transuraanide aatomituumi neooni ja teiste kergete ioonidega pommitades. Nobeelium on kunstlik radioaktiivne metall, mille omadustest ainult natuke väärtuslikke teadmisi olemas on. Sulamis- ja keemistemperatuuri, tihedust ja aatomi raadiust pole Nobeeliumil puhul teada. Nobeeliumil on ainult akadeemiline väärtus ja ei mingit tehnilist tähtsust. Esimesena teatas Nobeeliumi sünteesimisest 1957 Stockholmis töötanud rahvusvaheliste teadlaste rühm. Nobeeliumi toodeti ja avastati esmaselt aprillis 1958 Albert Ghiorso. Torbjorn Sikkeland, John R, Walton ja Glenn T. Seaborgi poolt California Ülikoolis Berkeleys. Nad kasutasid vastupidavate ioonide lineaarakseleraatorit, et pommitada segu 244Cu ja 246Cu koos 12Ca tootes 254Ni poolestusajaga 55sek. (244Cu, 246cu, 12Ca ja 254No on isotoobid. Sama prootonite arvuga, seega ka sama nime ja käitumisega, kuid erineva neutronite arvuga aineid nimetatakse isotoopideks. Isotoopi kirjeldatakse aine keemilise sümboli järel oleva arvuga, mida füüsikud- keemikud nimetavad massiarvuks. Näiteks jood131 (lühidalt:131 J) on üks joodi radioaktiivsete aatomitega isotoop. Ka jood 127 (127J) on joodi isotoop, kuid selle aatomid on stabiilsed.) Nobeeliumi isotoopide massiarvud on 251-259. Pikima poolestusajaga isotoop on Nobeelium-259 - 58 minutit. See tähendab, et 1milligrammist 259 No- st on 58 minuti pärast järele jäänud 0,5 milligrammi, 116 minuti pärast 0,25 milligrammi jne. Nobeeliumi nime soovitasid algselt Nobeli instituudi füüsikud, kes teatasid 1957, et nad sünteesisid elemendi ühte isotoopi. Nimi võeti omaks, aga füüsikute teadaanne ei vastanud nende saavutustega. Alfred Nobel (1833-1896) oli rootsi tööstur ja leiutaja. Ta leiutas menetluse nitroglütseriini tööstuslikuks valmistamiseks, dünamiidi, paukželatiini, suitsuta püssirohu jm. Ta määras surres oma suure varanduse nn Nobeli auhinna asutamiseks. Igal aastal jagatakse selle kapitali protsentidest välja viis auhinda: kolm auhinda füüsika, keemia ja arstiteaduse või füsioloogia alal, üks kirjandusauhind ja üks rahuauhind.

 Kasutatud kirjandus

Internet: