Neoon

Neoon (Ne)

Neooni elektronvalem on 1s22s22p6 (täielikult täitunud väliskiht). Seetõttu on ta väga sarnane heeliumiga. Neoonil on kõrge ionisatsioonienergia (21,56 eV). Neooni peamine erinevus heeliumist on tema aatomi suhteliselt suurem polariseeritavus. Neoonil on suhteliselt madal keemis-(-245,90C) ja sulamistemperatuur (-248,60C).Võrreldes heeliumiga on neoon mõnevõrra paremini lahustuv. Erinevalt heeliumist on tahke neoon tahktsentreeritud kuubi kujulise kristallvõrega.Tavalistes tingimustes on neoon keemiliselt inertne, aga elektrilisel ergastamisel moodustab ta molekulaarseid ioone Ne2+ Neooni saadakse heeliumi kõrvalproduktina õhu veeldamisel ning koostisosadeks lahutamisel. Looduses on neoonil kolm püsivat isotoopi 20Ne, 21Ne, 22Ne

Ühes kuupmeetris õhus 18 kuupsentimeetrit neooni. Neooni tahkestumis-temperatuuriks on - 249 kraadi. Klaastorusse suletud neoonil on võime elektri läbilaskmisel helendada oranžikaspunast valgust. Raadiumi avastasid 1898ndal aastal W. Ramsay ja Inglise keemik M. W. Travers.

Leidumine ja saamine. Väärisgaasid kuuluvad õhu koostisesse ja neid toodetaksegi tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Heeliumi leidub ka suhteliselt rohkem maakoores.

Omadused. Väärisgaasid on värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid. Nad on madala sulamis- ja keemistemperatuuriga lihtained. Väärisgaasi aatomite vahel ei teki tavalisi keemilisi sidemeid, aatomite vastastiktoime on tingitud ainult nõrkadest van der Waalsi jõududest. Aatomiraadiuse suurenemine suunas He®Rn kasvab aatomite polariseeritavus ja kahaneb nende ionisatsiooni energia. Normaal tingimustes on ta värvuseta, lõhnata ja ta on üheaatomiline gaas.

Neoon (Ne)

  

Järjekorra number

10

Aatomi mass

20,179

Aatomi raadius

1,60

Loni satsioonienergia kJ/mol.

2077

Atmosfääri mahu %

1,8 * 10-3

Sulamis temperatuur

-248,60C

Keemis temperatuur

-246,080C

Tihedus kg/m3

0,90061

Väliselektronkihi suure püsivuse tõttu on väärisgaasid väga väikese keemilise aktiivsusega. Heelium, neoon ja argoon on jäänud keemiliselt inertseteks gaasideks. Väärisgaaside reas väheneb ionisatsioonienergia suunas He>Ne>Ar>Kr>Xe>Rn. Seetõttu esineb rea viimastel elementidel (Kr, Xe, Rn) keemiline aktiivsus elektrone hästi siduvate elementide (F) suhtes. Xe aktiivsus on suurem kui Kr oma. Rn keemiline aktiivsus on veelgi suurem, kuid Rn radioaktiivsuse tõttu on tema keemilisi omadusi vähem uuritud. Väärisgaaside aatomid ei ole võimelised omavahel ühinema, mistõttu nad esinevad atomaarsel kujul.