Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi VI rüma element. Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid- ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud leelistega- siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. Kroomi saadakse aluminotermiliselt, kroom(III)oksiidi Cr2O3 vesinikuga redutseerides temperatuuril 1500-1700 0C ja kroomisooli elektrolüüsides. Kõige tähtsam kroomi maak on FeCr2O4 , mida leidub Türgis, USA-s, Lõuna-Aafrikas, Albaanias, Soomes, Madagaskaril, Venemaal, Kuubas, Brasiilias, Jaapanis, Indias ja ka teistes riikides. Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia, teda lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomisulameist valmistatakse korrodeerivas keskkonnas töötavate seadmete, näiteks allveelaeva kere ja keemiaaparaatide osi, takistusahjude kütteelemente jt. Kroomi ühendeid kasutatakse parkainetena, oksüdeerijatena ja ka pigmentidena ning muuks otstarbeks. Teda kasutatakse konstruktsiooni-, tööriistade ja muu sellise legeerimiseks ehk suurendamaks terase kõvadust, kulumis- ja korrosiooni kindlust. Korrosioonikindlaks teeb terase 13%-line kroomi sisaldus. Peale selle kasutatakse kroomi veel kroomimiseks ning sulamite nagu nikroomi ja kromelli valmistamiseks, klaasi- ja keraamikatööstuses, sest kroom annab klaasile smaragdrohelise värvuse. Kroom annab ka smaragdile tema rohelise värvuse ja rubiinidele punase värvuse. Kroomi kasutatakse isegi värvainete tootmises. Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks, nüüd,aga kroomvärvaineteks. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Kroomitakse terast, malmi ning vase- ja alumiiniumi-, kuid ka teistest sulamitest detaile, näiteks autode osi, arstiriistu, kellade osi, mootorisilindreid. Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega terastele ka kõva ja kulumiskindla pinna. Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. Kroomi puudumine organismis võib põhjustada kehakaalu suurenemist ja vere kolesteroolitaseme tõusu. Peaaegu pool organismis leiduvast kroomist on luudes, veerandi jagu leidub teda lihastes ja nahas. Katsetes on tõdetud, et kroomivaegusel kaotavad loomad vere glükoosisisalduse reguleerimise võime, ilmneb hüperglükeemia ja glükosuuria. Seepärast tuntakse kroomi ka kui glükoositolerantsfaktori üht koostisosa. Kroomi leidub Venemaal, Türgis, Iraanis, Albaanias, Soomes, Madagaskaril ja Filipiinidel ja ka muudes paikades. Kroommagnesiit on tulekindel materjal, mida toodetakse kromiidi ja põletatud dolomiidi segust. Sobiva tooraine ja tehnoloogiaprotsessi puhul ulatub kroommagnesiidi tulekindlus üle 2000 0C ja ta talub ka hästi järske temperatuuri muutusi. Sellega vooderdatakse konvertereid, elektriterasesulatusahje ja värvilises metallurgias kasutatavaid seadmeid.

· Cr2Te3: kroom (III) telluriid