|
KLOOR Kloori avastas 1774 Sveitsi teadlane Karl Wilhelm Scheele. Kuid nimetuse sellele rohkekaskollasele gaasile andis teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilse elemendi. 1811. aastal andis ta kloorile ka nime tema roheka värvuse järgi. Samal aastal võeti kasutusele termin halogeen. Kirjeldati seda kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. 19 saj. algul kasutati kloori enamasti tekstiilitööstuses valgendajana või desinfektsioonivahendina, et vältida haiguste levikut. Peale selle hakati tootma ka soodat, mille leiutas prantslane NicolasLeblanc. Samuti kasutatakse kloori joogivee steriliseerimiseks, kuid ka basseinide vete puhul. Paljud ained nagu paber, petroolium, tekstiilid, värvid, tulekustutid, plastikained ja putukamürk sisaldavad kloori või on kasutatud kloori nende valmistamiseks. Kloor oli ka esimene gaas, mida kasutati sõjanduses. 1915. aprill vabastas Saksa armee prantslaste, kanadalaste ja aafriklaste poole 180 tonni kloori gaasi. Kannatada sai umbes 20 000 inimest. 5000 neist suri ning paljud jäid eluks ajaks vigaseks. Kloor on raske (2,5 korda raskem kui õhk) rohekaskollane, terava lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elava suhtes. Kloor reageerib veega, vesinikuga ja metallidega. Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust. Kloori kõige enam levinumaks ühendiks on keedusool. Inimese organismis on kuni 200 g keedusoola. Inimese organism vajab päevas 5g soola.Kloor oli esimene eraldatud halogeen ja tema ühendeid teatakse juba varasematest aegadest.
|
