Germaanium (Saksamaa ladinakeelse nime Germaania järgi), Ge , germanium, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 4-da rühma element; järjekorranumber 32, aatommass 72,59. Looduslik germaanium koosneb 4-ast stabiilsest isotoobist ja ühest radioktiivsest isotoobist. Germaanium on hõbehall metalli läikega, raskesti töödeldav ja rabe aine, sulamistemperatuur 958,5 kraadi, tihedus 5.35 Mg/m³, laseb läbi infrapunakiirgust, moodustab madala sulamistemperatuuriga sulameid ja on üks kõige hinnatavamaid pooljuhte, temast valmistatud dioode ja trioode kasutatakse elektronseadmeis. Keemilistelt omadustelt sarnaneb germaanium räni ja tinaga; oküdatsiooniaste ühendeis on 2 või 4. Looduses leidub germaaniumi hajusalt, peamiselt haruldastes mineraalides (nt. germaniidis ja argürodiidis), tsingi ja vase- ning polümetallilistes maakides ja kivisöes.

Germaaniumist valmistatakse pooljuhtseadiseid; ta on mitmesuguste täppissulamite ning ka läätsematerjalide koostisaine. Germaaniumi olemasolu ennustas 1872. D Mendelejev ja nimetas selle elemendi ekasiliitsiumiks; germaaniumi avastas 1886 aastal C. Winkler.

Elektronskeem: Ge +32¦ 2)8)8)14)