Elavhõbe, sümbol Hg, lad.k. hydrargyrum

2) 8) 18) 32) 12) 6)

Elavhõbe asub II B perioodis, 6. rühmas. Elavhõbe on metallidest ainus metall, mis toatemperatuuril on vedel. Elavhõbe on hõbevalget värvi. Elavhõbe on raskeim vedelik, ületades vee tiheduse 13,6 kordselt. Elavhõbeda tiheduseks on 13520 kg/m. Liiter elavhõbedat on raskem ämbritäiest veest ja raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Elavhõbe lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid jt metalle, moodustades amalgaame. Elavhõbedat kasutatakse termomeetrite, baromeetrite ja elavhõbelampide valmistamisel, jahutusvedelikuna tuumareaktorites jm., elavhõbedaühendeid kasutatakse mürkkemikaalidena, desinfitseerimisvahenditena, katalüsaatoritena, värvide valmistamiseks jm. otstarbel.

Looduses leidub üle 30 elavhõbedamineraali., sealhulgas puhast elavhõbedat ja paljusid amalgaame. Paljud elavhõbedaühendid on vees raskesti lahustuvad, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse.

Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver (tõlk. draakoni veri) , mida tunti ja kasutati Vanas Kreekas ja Rooma riigis. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist.

Looduses on elavhõbe suhteliselt haruldane. Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02 mg , mürgistust põhjustab 0,4mg , surmaannus on aga 0,15-0,3 g elavõbedat. ÜRO statistika kinnitab, et vulkaanigaasidest ning aurumisel pinnasest ja veest eraldub aastas õhku 3000-6000 tonni, inimtegevusest umbes 3000tonni elvhõbedat. Elavhõbeda maailmatoodang on ligikaudu 10000 tonni .