Düsproosium on hõbevalge pehme metall. Selle keemilise elemendi nimi tuleb kreekakeelsest sõnast dysprositos ja see tähendab "raskesti kättesaadav".

Düsproosiumi sümbol on Dy ja ladinakeelne nimi on dysprosium. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub ta III rühmas. Tema järjenumber on 66 ja aatommass on 162,50. Düsproosium on lantanoid. Looduslikult koosneb ta seitsmest stabiilsest isotoobist (164, 162, 163, 161, 160, 158, 156, 154 ja 159).

Düsproosiumi sulamistemperatuur on 1409^oC ja keemis-temperatuur 2330^oC. Selle aine tihedus on 8559 kg/m³.

Düsproosium on keemiliselt aktiivne. Ta kattub õhus oksiidikihiga. Toatemperatuuril reageerib ta vee ja anorgaaniliste hapetega. Tema oksüdatsiooniaste ühendeis on III.

Düsproosiumi sisaldus maakoores on 0,00045 %. Teda leidub lisandina koos teiste lantanoididega mitmetes mineraalides (näiteks ksenotiimis, gadoliniidis, samarskiidis ja monatsiidis).

Düsproosiumi avastas ühenditena 1886. aastal prantsuse keemik F. Lecoq de Boisbaudran (1838-1912). Lihtainena avastati düsproosium 1906. aastal.

Düsproosiumi saadakse metallotermiliselt. Ta on rauda, koobaltit ja niklit sisaldavate magnetsulamite koostismetall.