Broom

  1. Paiknemine perioodilisuse tabelis

    Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall; järjenumber 35, aatommass 79,904.

  2. Füüsikalised omadused

    Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev.

  3. Keemilised omadused

    Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega.

  4. Broomi avastamine

    Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid.

  5. Levik looduses

    Looduses esineb broom sooladena – bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis) jm.

  6. Kasutamine

    Boori kasutatakse mitmesuguste anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks. Broomi kasutetakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. Fotoasjanduses kasutatakse broomiühendeid (AgBr) fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks. Broomi kasutatakse veel värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina.

  7. Midagi huvitavat

Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel. Pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida krooniline mürgitus – bromism.