Berüllium
| Tähis |
Be |
| Ladinakeelne nimetus |
Beryllium |
| Elektronskeem |
Be 4¦2) 2) |
| Paiknemine |
Berüllium paikneb 2. perioodis, II A rühmas (järjekorranumber on 4) |
| Aatommass |
9,012 |
| Metall/ mittemetall |
Berüllium on kõva ja rabe terashall metall |
| Avastuslugu |
Berülliumi avastas 1798. N. L. Vauquelin. Metallilist berülliumi sai esimesena F. Wöhler 1828. a. |
| Levik looduses |
Looduses leidub berülliumit ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe |
| Kasutamine |
Berülliumit kasutatakse legeeriva elemendina, neutronite aeglustina ning peegeldina jm. otstarbeks, koos aktiiniumi, polooniumi, raadiumi jt. elementidega neutronite allikana. Berülliumi sulameid kasutatakse lennunduses, raketitehnikas ja aparaadiehituses. |
| Huvitavat |
Keemiliselt on berüllium aktiivne ja kattub õhus oksiidikihiga. Reageerib leelistega, vesinikkloriid- ja väävelhppega, soojendamisel ka lämmastikhappega. Kõigis püsivais ühendeis on tema oksüdatsiooniaste II. Loodusliku berülliumi moodustab stabiilne isotoop  |
|