Baarium (kreeka keeles barys “raske”), Ba, barium, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 2-e rühma element, leelismuldmetall; järjekorranumber 56, aatommass 137,34. Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m³.

Keemiliselt on baarium väga aktiivne – kattub õhus oksiidi-, nitriidi- ja peroksiidikihiga, tõrjub veest ja hapetest energiliselt välja vesiniku, reageerib fosfori, väävli, halogeenide jt. Mittemetallidega, kuumutamisel süttib; tema oküdatsiooniaste ühendeis on 2. Looduses leidub baariumi vaid ühendeina, millest tavalisimad on baariumsulfaat  BaSO₄  ja baariumkarbonaat BaCO₃. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist toodetud baariumoksiidi BaO vaakumis alumiiniumi või räni manulusel temperatuuril 1200 kraadi redutseerides või sulatatud baariumisoodi elektrolüüsides. Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning getterina, kuid teda lisatakse ka materjaldele, millest tehakse radioaktiiv- ja röngenikiirguse vastaseid kaitsevahendeid. Baariumisooli kasutatakse värvides, klaasi- , tekstiili- ja  paberitööstuses, pürotehnikas, meditsiinis, analüütilises keemias.

Lahustuvad baariumiühendid on väga mürgised. 1774 tõestas C. Scheele, et barüüdi koostisse kuulub senitundmatu metall; selle eraldas 1808 H. Davy.

Elektronskeem: Ba +56¦ 2)8)8)18)18)2)